Made up wor(ld)s

Öeldakse, et inimese elu on täiuslik, kui tal pole enam vahet, kas ta on ärkvel või une metafüüsikas.
Väidetakse, et inimene peaks oma eluga midagi tarka ette võtma, kui ta eelistab und reaalsusele. Kuigi otseloomulikult on see tahk juba rohkem Freudi rida. Ent kuidas mõista seda, kui inimene ei tahagi magama jääda, kuna tasand nimega Maa – just nimelt see Maa, kus asjad käivad just nii nagu nad kaine mõistuse kohaselt käima peaksid, tundub niivõrd paganama suurepärane.
Olgu selleks uus aasta lubadused, mis juba aasta esimestel päevadel ähvardavad täidetud saada või piletikontrollid, kellele jutt kuupäevade relatiivsusest ja ajadilatsioonist isegi nalja teeb. Ofkoors ei saa mainimata jätta küsimusi, millest ootaks midagi eriliselt deep'i või ajusid ragistavalt nõudlikku vastust ootaks, kuid mis ongi vahelduseks tavalised küsimused.
Võib-olla tuleks sellises maailmas endale metakoletisi hakata välja mõtlema, kui loomuses on juba soov võidelda mitmesaja pealiste lohedega või päästa 24 h jooksul maailm kaks korda, ainult selleks, et Jack Paueri rekord üle lüüa. Või siis hoopiski hakata tegelema uus aasta soovidega, mis oma olemuses on võib-olla isegi raskemad täita. Kes ei tahaks meist maailma rahu, kuid ka Esimene langeva tähe raiskamist vääriv soov võib siiski kunagi täide minna? Kui ainult oodata...
On vaja magada, aga et oleks ainult ilusad unenäod. Kuuldavasti on unenägudemasina loomine täitsa võimalik ja soovitud teemakohaste unenägude loomine juba täitsa töötavas agregaadis – aga kuhu jääksid siis need meeldivad üllatused, mida ei tahaks käest lastagi?