Kaks veidrat fenomeni, mis hinge lähevad, otseloomulikult ei ole need halvad asjad ega ei ole mingisuguste vaimuhaiguste tundemärgiks, kuigi deja vu´d üritati valdkonna uuringute algusaegadel siiski viimastega siduda.
Deja Vu on iseenesest elanikkonna seas väga levinud, circa 70% tunnistab, et on nähtust vähemalt korra elus kogenud. Sellest hoolimata ei ole teadlaskond fenomenile mingit kindlalt ja ühest seletust suutnud välja mõelda. Kõige enam vast sellepärast, et pikka aega peeti dezhaa vuu´de uurimist pseudoteaduste valdkonda kuuluvaks ja teaduslik töö valdkonnas algas 19.sajandi keskpaigas. Probleemi uurimist muudab keerulisemaks veel asjaolu, et tehislikult, laboritingimustes, pole õnnestunud deja vu´sid esile kutsuda.
Mingid seletused on siiski välja mõeldud:
1) Saadav kogemus ei talletata kohe sekundaarmällu, vaid säilitatakse mõnda aega puhvermälus. See on arvutis nagu "temporary folder," kui aga kogemust kuskile tõstma ja kataloogima hakatakse, siis töötleb aju vastuvõetud kogemust veelkorra ning tulemuseks on kaks samasugust faili.
2) Ühest silmast jõuab signaal kiiremini töötluskeskusse kui teisest, tulemuseks topeltsignaal.
3) Deja vu´sid tekitab unenägudest jäänud mälestused. Meeldetuletuseks, magamaise ajal on aju loogikakeskus väljalülitunud, see omakorda põhjustab uute olukordade, mitte vanadele kogemustele rajanevaid unenägusid.
Olgu kuidas on, võib-olla suurematele osadele deja vu´dele see mingisuguse seletuse annab, ent circa 15% jääb raudselt seletamata. Autentsetes deja vu´des on midagi müstilist ja nad tekitavad ääretult veidra ning imeliku tunde. Selles on midagi metareaalset, millesse ma mittekuidagi uskuda ei tahaks, ent ilmselt laieneb meile teada tuntud maailm siiski kuhugi videvikku tsooni...
Teine huvitav fenomen, mida viimasel ajal tähele olen pannud, on parema sõna puudumisel briifingud edasise lähitulevikku tarbeks. Elu veeretab sinu ette mingisugused tutvused, faktid või sündmused, millest saadud kogemused aitavad või pigem on hädavajalikud lähitulevikus sinu ette püstitavate ülesannete täitmiseks. Ülesande ära täitnud, imestad sa pikalt, kuidas sa said siiamaani ilma kogemuseta üldse ära elatud said. Tänavapildis hakkad sa märkama detaile, mille olemasolust sul endal enne "briifingut" halli aimugi ei olnud ja mille eksisteerimist su hallid ajurakud täielikult eitasid.
Küsimus ei ole mingites mateülesannetes vaid elulistes probleemides. Ma ei usu determinismi, seega ei usu ma ka mingisugusesse grandioosesse marionettteatrisse, mille näitlejateks me kõik oleme. Kuid paratamatult tekib vastik tunne, et kõik on kuidagi seoses ja need seosed ootavad vaid paljastamist.
pühapäev, 30. november 2008
laupäev, 29. november 2008
Happy-Go-Lucky
Esimene selle aastanumbri PÖFF-ikas, millele pilgu heita sain- ei pidanud pettuma, absoulluutselt mitte!!!
Vastupidi, imestan, et film midagi muud peale HõbeKaru parima näitlejanna eest veel seni saanud pole. Film oleks kümneid auhindu väärt, ütleb minu subjektiivne hinanng. Aga mida muud Briti ühelt geniaalsemailt Briti režisöörilt Mike Leigh´ilt oodata.
Nüüd veidi süžeest:
Algkooli õpetja Pauline "Poppy" on kolmekümne aastane elurõõmus ja õnnelik naine, kes naudib oma elu täiega koos oma korterikaaslase Zoe ning noorema õe Suzy´ga. Tema elu on tema jaoks täiuslik, vähemalt tema enda meelest. Kõrvalseisvad inimesed s.h. ka tema vanem õde ning äkkviha hoogude all vaevlev sõiduõpetaja üritavad Poppy´t maa peale tuua, õigem oleks öelda, üritavad talle tinasaapaid jalga toppida.
Kolmekümneselt peaks ju ometi elu täielikult paigas olema: pension koguma pandud, laps saadud ning elama kuskil äärelinna valge aiaga majas ning roose kasvatama. Rangelt võttes, käituma nagu täiskasvanu. Reaalsusest reaalsem reaalsus ja argipäev üritab meeleheitlikult Poppy optimismi barjäärist läbi tungida, osalt Poppy kaitsevall ka lõhutakse, talle saab selgeks, et ta ei saa kõiki inimesi õnnelikuks teha, tegemata kedagi seejuures õnnetuks. Võttes antud fakti, küll raskelt, arvesse, ei üritagi ta seda teha ning üritab oma elu nii hästi kui võimalik edasi elada.
Filmis on väga he apoint sees, miks peavad kõik kolmekümnesed põdema seda, et nad mingi range piiri on ületanud. Džiis! For´crying´out´loud, vähemalt 2/3 elu on ju alles ees, no okeika, isegi kui vähem, siis õnnelikult elada oma elu lõpuni on igaljuhul parem variant, kui endale kolmekümneselt tinasaapad jalga tõmmata.
Võib-olla ei ole ma kõige parem inimene seda ütlema ja haletsen end 30-selt samamoodi, kuna mu elu on siis "läbi." Ent antud hetkel ma tõsiselt kahtlen selles, inimene on nii vana ja on täpselt selline, millisena ta ise ennast ette kujutab ning kuidas ta ise käitub. Kui inimesed tahavad, et ma neile vanust pakuksin, siis ütlen ma neile nende vaimse vanuse ja ei otsusta nende välimuse üle. Jätke meelde
Kui Te ei ole plaaninud seda filmi veel vaatama minna, siis tehke endale kalendrisse mingisugune ristike, kinnitan, pole aja ega raha raiskamine.
Skaal!
Vastupidi, imestan, et film midagi muud peale HõbeKaru parima näitlejanna eest veel seni saanud pole. Film oleks kümneid auhindu väärt, ütleb minu subjektiivne hinanng. Aga mida muud Briti ühelt geniaalsemailt Briti režisöörilt Mike Leigh´ilt oodata.
Nüüd veidi süžeest:
Algkooli õpetja Pauline "Poppy" on kolmekümne aastane elurõõmus ja õnnelik naine, kes naudib oma elu täiega koos oma korterikaaslase Zoe ning noorema õe Suzy´ga. Tema elu on tema jaoks täiuslik, vähemalt tema enda meelest. Kõrvalseisvad inimesed s.h. ka tema vanem õde ning äkkviha hoogude all vaevlev sõiduõpetaja üritavad Poppy´t maa peale tuua, õigem oleks öelda, üritavad talle tinasaapaid jalga toppida.
Kolmekümneselt peaks ju ometi elu täielikult paigas olema: pension koguma pandud, laps saadud ning elama kuskil äärelinna valge aiaga majas ning roose kasvatama. Rangelt võttes, käituma nagu täiskasvanu. Reaalsusest reaalsem reaalsus ja argipäev üritab meeleheitlikult Poppy optimismi barjäärist läbi tungida, osalt Poppy kaitsevall ka lõhutakse, talle saab selgeks, et ta ei saa kõiki inimesi õnnelikuks teha, tegemata kedagi seejuures õnnetuks. Võttes antud fakti, küll raskelt, arvesse, ei üritagi ta seda teha ning üritab oma elu nii hästi kui võimalik edasi elada.
Filmis on väga he apoint sees, miks peavad kõik kolmekümnesed põdema seda, et nad mingi range piiri on ületanud. Džiis! For´crying´out´loud, vähemalt 2/3 elu on ju alles ees, no okeika, isegi kui vähem, siis õnnelikult elada oma elu lõpuni on igaljuhul parem variant, kui endale kolmekümneselt tinasaapad jalga tõmmata.
Võib-olla ei ole ma kõige parem inimene seda ütlema ja haletsen end 30-selt samamoodi, kuna mu elu on siis "läbi." Ent antud hetkel ma tõsiselt kahtlen selles, inimene on nii vana ja on täpselt selline, millisena ta ise ennast ette kujutab ning kuidas ta ise käitub. Kui inimesed tahavad, et ma neile vanust pakuksin, siis ütlen ma neile nende vaimse vanuse ja ei otsusta nende välimuse üle. Jätke meelde
Kui Te ei ole plaaninud seda filmi veel vaatama minna, siis tehke endale kalendrisse mingisugune ristike, kinnitan, pole aja ega raha raiskamine.
Skaal!
reede, 28. november 2008
Grace under pressure!
Tähelepanek iseenda suhtes: Abzoluutne reegel- ma töötan pinge all paremini, see on kindel. Suurepärasemad mõtted, loogilisemad seosed ning tohutult suurem tööviljakus.
Ma ei tea, millest see tuleneb, ehk sunnib vaim end tõsisemalt tööle, ootades sellega kaasevat adrenaliinisüsti, mis on prääniku eest. Või hoopiski on tegu deformeerunud ürginstinktiga enda elus hoidmiseks.
Olgu toimetuse toimetamiseks aega kasvõi kolm nädalat, minu iseloom nõuab toimetuse tegemist maksimaalselt kolm tundi enne DEADLINE´i. Ma ei salga, et vahetevahel lendan ma selle tõttu orki, ent see on pigem motivatsiooniks teinekord asja veel kiiremini ja kvaliteetsemalt teha.
"Ära viska midagi homse varna, mida sa ei saa visata ülehomse varna" no matter what. Inimesed, aja planeerimisel ei ole mingisugust mõtet, oodake ja te näete, et kõik loksub ise paika, teie enda kasuks. Kui te olete juba plaanid teinud, siis hakakb tööle Termodünaamika teine seadus ja paiskab terve graafiku segi.
Niisiis, Grace under pressure
Ma ei tea, millest see tuleneb, ehk sunnib vaim end tõsisemalt tööle, ootades sellega kaasevat adrenaliinisüsti, mis on prääniku eest. Või hoopiski on tegu deformeerunud ürginstinktiga enda elus hoidmiseks.
Olgu toimetuse toimetamiseks aega kasvõi kolm nädalat, minu iseloom nõuab toimetuse tegemist maksimaalselt kolm tundi enne DEADLINE´i. Ma ei salga, et vahetevahel lendan ma selle tõttu orki, ent see on pigem motivatsiooniks teinekord asja veel kiiremini ja kvaliteetsemalt teha.
"Ära viska midagi homse varna, mida sa ei saa visata ülehomse varna" no matter what. Inimesed, aja planeerimisel ei ole mingisugust mõtet, oodake ja te näete, et kõik loksub ise paika, teie enda kasuks. Kui te olete juba plaanid teinud, siis hakakb tööle Termodünaamika teine seadus ja paiskab terve graafiku segi.
Niisiis, Grace under pressure
neljapäev, 27. november 2008
PÖFF...
...algab õige pea, täpsemalt veidi rohkem kui homse pärast, see tähendab minu jaoks ilmselt tervet parve unetuid öid. But-
Ma EI vingu!!!
KOgu kupatus on seda väärt, for sure! Kogu Festivel on äärmiselt suureks paisunud, loodedavasti ei mineta ta sellega oma kvaliteeti, see on äärmiselt kahtlane, tõenäosus 1/100 miljonist. (Pange tähele, ma ei ütle üks miljonist, sest sellisel juhul saab see pooltel juhtudel tõeks.) Seni tundub küll, et krempel läheb aina paremaks, ainus probleem on selles, et ma ei ole veel enda personaalset ajamasinat leiutanud, et igalepoole jõuda, kuigi tahaks kogu hingest. ( me/ märgib ajamasina leiutamise enda duty´to´do nimekirja.)
Selle aasta festivalil on koos alafestivalidega kuulub PÖFFi programmi 240 täispikka filmi 75 riigist 55 keeles, filme näidatakse peale Tallinna ja Tartu veel kuues väiksemas linnas. Rubiini filmivalik on see aasta tunduvalt parem kui eelmisel aastal, ameerika-indie filmid on kahjuks peaaegu kõik Tartusse kolinud, eks vaatab, mis sellega saab- ööd on meil pikad ja muretud.
Head Pöff´lemist!
esmaspäev, 24. november 2008
Lumetormist ..... lumetormi kätte?
Eesti kliima ei väsi mind üllatamast- kuigi peaks juba ammu selge olema, et mingit loogikat siin ei ole, ainult väiksed vihjed tõenäosusteooriale (umbes sama hea oleks ennustada kus rannas kindel liivatera asub.)
Seekord avaldus hulluks läinud kliima lumena- väga rohke lumena, kui absoulluutselt täpne olla, mida jätkub parimal juhul kolmeks päevaks. Ehk niikauaks kuni MuPo-l ja AS Ühisteenustel erinevaid trahve tsiviilelanikelt välja pressida võimalik on, kauem lihtsalt kodanikuühiskonnas elav inimene seda välja ei kannataks. Trahvijate loogika on minule mõistetamatu: a) kas inimene peaks ootama lumelabidas käes tormi lõppemist ja mingi imenipiga kõnnitee puhtaks pühkima enne tööle minemist, nii et ta seejuures hiljaks ei jääks. See eeldaks seda, et inimesed tõuseksid veel varem üles, oleksid veel rohkem väsinud ja teeksid veel rohkem vigu ning töökvaliteet kannataks. b) kas inimene peaks seisma terve parkimisaja oma auto kõrval ning eemaldama parkimiskella juures olevalt alalt pidevalt lumehelbeid, et see Ühisteenuste inspektorile ikka ilusti kogu aeg näha oleks?
Bat HU Nõus? Võibolla ongi linnapeal ilmataadiga mingi salajane kokkulepe sõlmitud, et linnakassa ilusasti trahvidest ära täita. :)
Igaljuhul, viibisin tormipäevadel Tallinnas, aknast vaadatuna tundus küll väga ekstreemne ilm, sellegipoolest nägin ´Seitsmestest Uudistest,´ kuidas tervisespordi aktivistid 14km pikkust matka nautisid. Selle kohta ütleks ´strange-strange world´ aga müts maha. Mina igaljuhul nii kange vennike ei olnud ja ei julgenud isegi bussijaama tuisu&tormiga kõndida, et kooli jõuda. Avalikuse arvamus toetas mind igaljuhul selle otsuse tegemisel ja tglt alternatiivvariandina takso ei oleks ka kõnealla tulnud kuna neil oli circa 2 tunnine ooteaeg, nii et nagunii ei oleks BJ saanud. Muidugi kahjuks ´´Final destinationi´ stenaariumit ei kujunenud, buss, kuhu minna mõtlesin, jõudis ilusti sihtpunkti.
Seega sain täna Viljandisse, kus mind ootas juba tuttav torm. Nii et 50km sain ikkagi libedatee mõjusid nautida- üks aste merehaiguseni, juu nõu. Sellegipoolest midagi tavapärasest erinevat ei juhtunud ja jõudsin elusalt koju...
Seekord avaldus hulluks läinud kliima lumena- väga rohke lumena, kui absoulluutselt täpne olla, mida jätkub parimal juhul kolmeks päevaks. Ehk niikauaks kuni MuPo-l ja AS Ühisteenustel erinevaid trahve tsiviilelanikelt välja pressida võimalik on, kauem lihtsalt kodanikuühiskonnas elav inimene seda välja ei kannataks. Trahvijate loogika on minule mõistetamatu: a) kas inimene peaks ootama lumelabidas käes tormi lõppemist ja mingi imenipiga kõnnitee puhtaks pühkima enne tööle minemist, nii et ta seejuures hiljaks ei jääks. See eeldaks seda, et inimesed tõuseksid veel varem üles, oleksid veel rohkem väsinud ja teeksid veel rohkem vigu ning töökvaliteet kannataks. b) kas inimene peaks seisma terve parkimisaja oma auto kõrval ning eemaldama parkimiskella juures olevalt alalt pidevalt lumehelbeid, et see Ühisteenuste inspektorile ikka ilusti kogu aeg näha oleks?
Bat HU Nõus? Võibolla ongi linnapeal ilmataadiga mingi salajane kokkulepe sõlmitud, et linnakassa ilusasti trahvidest ära täita. :)
Igaljuhul, viibisin tormipäevadel Tallinnas, aknast vaadatuna tundus küll väga ekstreemne ilm, sellegipoolest nägin ´Seitsmestest Uudistest,´ kuidas tervisespordi aktivistid 14km pikkust matka nautisid. Selle kohta ütleks ´strange-strange world´ aga müts maha. Mina igaljuhul nii kange vennike ei olnud ja ei julgenud isegi bussijaama tuisu&tormiga kõndida, et kooli jõuda. Avalikuse arvamus toetas mind igaljuhul selle otsuse tegemisel ja tglt alternatiivvariandina takso ei oleks ka kõnealla tulnud kuna neil oli circa 2 tunnine ooteaeg, nii et nagunii ei oleks BJ saanud. Muidugi kahjuks ´´Final destinationi´ stenaariumit ei kujunenud, buss, kuhu minna mõtlesin, jõudis ilusti sihtpunkti.
Seega sain täna Viljandisse, kus mind ootas juba tuttav torm. Nii et 50km sain ikkagi libedatee mõjusid nautida- üks aste merehaiguseni, juu nõu. Sellegipoolest midagi tavapärasest erinevat ei juhtunud ja jõudsin elusalt koju...
kolmapäev, 19. november 2008
In Bruges OST
.jpg)
Mõni aeg tagasi kirjutasin ühest toredast filmist nimega "In Bruges." Paar päeva tagasi õnnestus mul küüned taha ajada sama filmi heliribale. Võin julgelt väita, et tegu on ühe parima filmimuusikaga, mida ma circa 3 kuu jooksul kuulnud olen.
Vanemad naissugulased väitsid muidugi, et tegu on depressiivse muusikaga, kuid kes on öelnud, et hea muusika peab alati joy´hop´smile stiilis olema.
Kui filmi sisuga kursis olla, siis taipab veidi rohkem. Muusika ise on kirjutatud Carter Burwell´i poolt, kellest vähemalt mina varem mitte midagi kuulnud ei olnud. Aga mille jaoks inimese aju 10Petabitti on, kui mitte selleks, et uusi kogemusi ja infot salvestada. :)
Ent, kui mul huvi tekitada õnnestus, siis kuulake ise...
laupäev, 8. november 2008
H´Õu Džiis!!!
Isegi nädalavahetustel ei lasta magada. Mida ütleksite, kui Teid laupäeval kell 9:30 üles aetaks väitega, et täna on regiooni tasemel mälumäng. Nagu eriti geniaalne mälumängur olen, kui isegi see meeles ei ole, et millal see üldse on ;))
Aga tegelikult on see küll veidike jama, et lühimälu on üpris null on. Näiteks väga ebaharilikud ei ole olukorrad, kus ma lihtsalt unustan, et ma olen hommikul endale kogvi teinud, teen teise tassi täise kohvi ja avastan, et ma olen endale juba kohvi teinud. Samas operatiiv-, sekundaar -ja tertsiaarmälu on üpris ideaalne. Aga kuna juba olen selline norija enda suhtes, siis küsimus laiale ringile, mis aitaks?
EDITED: Jeppii! neljas koht kümnest, mis pole tegelikult sugugi paha, tuju teeb rõõmsamaks veel fakt, et suuresti tänu minule. Tglt ma muidugi eriti fakte ei teadnudki, lihtsalt kummalisi radu käiv loogika. ;)
But Who Cares, kui tulemused ei kannata
Teisipäeval, pigem siiski eesti aja järgi kolmapäeval valiti USA järjekordset presidenti. Tuttavate "survel" tegin valimisralli täiel määral kaasa ja kobisin magama circa enne kuute hommikul, kui juba selge oli et Obama võidab. Magamatus lõi muidugi põhi"töös" täiel määral välja ja garanteeris kolmanda päeva pohmaka või unise limmiribale porikärbse tunde.
Ent asi oli seda väärt, täielikult.
Aga nüüd keeran ma magama, tahaks vahelduseks puhata ka- isegi nahkhiired ei suuda kogu aeg ärkvel olla, rääkimata minust.
Aga tegelikult on see küll veidike jama, et lühimälu on üpris null on. Näiteks väga ebaharilikud ei ole olukorrad, kus ma lihtsalt unustan, et ma olen hommikul endale kogvi teinud, teen teise tassi täise kohvi ja avastan, et ma olen endale juba kohvi teinud. Samas operatiiv-, sekundaar -ja tertsiaarmälu on üpris ideaalne. Aga kuna juba olen selline norija enda suhtes, siis küsimus laiale ringile, mis aitaks?
EDITED: Jeppii! neljas koht kümnest, mis pole tegelikult sugugi paha, tuju teeb rõõmsamaks veel fakt, et suuresti tänu minule. Tglt ma muidugi eriti fakte ei teadnudki, lihtsalt kummalisi radu käiv loogika. ;)
But Who Cares, kui tulemused ei kannata
Teisipäeval, pigem siiski eesti aja järgi kolmapäeval valiti USA järjekordset presidenti. Tuttavate "survel" tegin valimisralli täiel määral kaasa ja kobisin magama circa enne kuute hommikul, kui juba selge oli et Obama võidab. Magamatus lõi muidugi põhi"töös" täiel määral välja ja garanteeris kolmanda päeva pohmaka või unise limmiribale porikärbse tunde.
Ent asi oli seda väärt, täielikult.
Aga nüüd keeran ma magama, tahaks vahelduseks puhata ka- isegi nahkhiired ei suuda kogu aeg ärkvel olla, rääkimata minust.
neljapäev, 6. november 2008
Kõrini Meie e-Riigist
Sattusin täna EPL võrguväljaandest lugema kummaliselt tuttavat pealkirja: “Vabadussammas ümbritseti telgiga, et töömeestel külm ei oleks...” Kummaliste, ent samas äärmiselt loogiliste seoste tõttu, tuli tertsiaarmälust pronkssõduri ümbritsemisest telgiga- mis teha kui inimene rikutult mõtleb. Igaljuhul sai uudishimu minust võitu ja klikkisin ahvatlusväärset nuppu “vaata kommentaare”, et näha, kas veel rikutud inimesi leidub. Ja neid oli- terve posu kusjuures, tundsin end kohemaid kergemalt. Aga taaskord hakkas mind teadlikult või mitte häirima fakt, et kõik miniatuursed arvamusavaldused on valmis vermitud ühe malli järgi. On võetud mingi kindel seisukoht, kuid seda ei vaevuta põhjendama, piisab faktist, et asi nii inimeste arvates on ja seda möla võib seetõttu ükskõik kui palju ajada. Minu jaoks aga tõest argumenti ei eksisteeri, ükskõik kui lihtlabane see ka poleks, kui inimene argumenti kaitsta ei oska. Pronksõduri ja Vabadussamba seosed see-selleks.
Hoopis valusam teema on kommentaarid integratsiooni protsessi ja selle kohta arvamust avaldavate algupäraselt vene rahvusest kodanike pihta, tegelikult ei ole isegi rahvus oluline, piisab vaid slaavipärasest nimest.. Kommentaariumite seltskond on ka selle teema puhul jaganud end kaheks, nagu ükskõik millise teema puhul. Ühed, kes olid kunagi veidi mõistlikumad, ja valdasid arutlemisoskust veidi paremini, toetavad arvamusavaldaja positsiooni, sest eestivenelaste arvamused on üldiselt väga sügavmõttelised ning targad- põhjuseks osata näha teemat objektiivsemalt ja arvestada mõlema vaatenurga arvamusi. Teised aga, kes eelistavad rahvusliku kuuluvust indiviidi mõttele, tekitavad kohemaid mõnitustelaviini nii originaalarvaja kui ka toetusavaldanu pihta. Kusjuures mitte kumbki kommentatooritest ei ole teineteist targem, kuna nad ei too välja õigeid argumente oma positsiooni kaitsmiseks. Piisab vaid kui karjuda vastastikku judokristlane, kommar, kgb-lane jne... Muidugi mõnitatakse seejuures ka terveid rahvuseid. Ja seda ükskõik milllise arvamuse puhul- tekib nõiaring, ühed sõimavad teist, kuna neid on kunagi sõimatud. Targemad ja põhjendatud arvamused upuvad aga lihtsalt muda sisse ära. Kommentaatorid kasutavad tõsiseid teemasid üksteisega arvete klattimiseks, kusjuures veel anonüümselt, kas nad julgeksid tõesti niimoodi teha, kui nende identiteet oleks avalik.
Tekib tõsine küsimus mis on asja mõte, kui kumbki pool sellst tegelikult
kunagi ei võida ja konsensust ei leita. Peaasi, et vihaleek ära ei kustuks ja sõda täie hooga edasi käiks ning ennast välja elada saaks. Kas tõesti on valge -ja hallkraede kontorite töö nii igav kui ka stressirohke, et teistmoodi ei saa? Kui inimest tõesti sellised probleemid vaevavad, siis võiks minna pigem psühholoogi juurde või poksitrenni või mis veel kõige geniaalsem- töötada välja kommentaariumi simulaator, kus virtuaalseid vesipäid kogu hingest sõimata saaks. Üldine efekt oleks ikkagi ju sama, ainult Eestist üldiselt ei jääks sellisel juhul muljet, nagu oleks me tõesti Kolmanda Reich´i õiguslikud järglased. Võttes aluseks olukorra, kus mingisugune välisriigi ametnik või pealik x-ajalehe kommentaariumi lahti võtab ja palub enda kõrval seisval tõlgil tekst talle arusaadavaks muuta, siis mis muu mulje meist jääda võiks, kui ksenofoobidest barbarite kari. Barbarite puhul pean ma muidugi silmis madalal ühiskonnatasemel olevaid inimesi ning ei mõnita konkreetset rahvakildu.
Igaljuhul ei vääriks me sellise hinnangukriteeriumi alusel olema ei Euroopa Liidus ega NATO-s ega kuskil kultuurrahvaste läheduses, pigem kuskil kaugel-kaugel silmapiiri taga, modernses banaanivabariigis. Eestlased turustavad end kui e-Riiki. Asi nii roosiline ka ei ole, regulaarset Interneti kasutavate inimeste protsendi poolest oleme Euroopas kuuendal kohal. Siiski erinevaid taskust tühjendavaid e-teenuseid on meil piisavalt ja e-Riik toimib ka kuidagi, kuigi selle aasta andmetega oleme selles edetabelis kõvasti langenud. Kuid mispärast peaksime üldse midagi mõistlikku välja arendama, kui on kommentaariumites suurepärane võimalus oma hetkeemotsioone välja elades Totaalset Sõda pidada. Tuld! KomentaariumiSõda Alga!
______________________________
GeniaalOriginaalsus Corporated
Hoopis valusam teema on kommentaarid integratsiooni protsessi ja selle kohta arvamust avaldavate algupäraselt vene rahvusest kodanike pihta, tegelikult ei ole isegi rahvus oluline, piisab vaid slaavipärasest nimest.. Kommentaariumite seltskond on ka selle teema puhul jaganud end kaheks, nagu ükskõik millise teema puhul. Ühed, kes olid kunagi veidi mõistlikumad, ja valdasid arutlemisoskust veidi paremini, toetavad arvamusavaldaja positsiooni, sest eestivenelaste arvamused on üldiselt väga sügavmõttelised ning targad- põhjuseks osata näha teemat objektiivsemalt ja arvestada mõlema vaatenurga arvamusi. Teised aga, kes eelistavad rahvusliku kuuluvust indiviidi mõttele, tekitavad kohemaid mõnitustelaviini nii originaalarvaja kui ka toetusavaldanu pihta. Kusjuures mitte kumbki kommentatooritest ei ole teineteist targem, kuna nad ei too välja õigeid argumente oma positsiooni kaitsmiseks. Piisab vaid kui karjuda vastastikku judokristlane, kommar, kgb-lane jne... Muidugi mõnitatakse seejuures ka terveid rahvuseid. Ja seda ükskõik milllise arvamuse puhul- tekib nõiaring, ühed sõimavad teist, kuna neid on kunagi sõimatud. Targemad ja põhjendatud arvamused upuvad aga lihtsalt muda sisse ära. Kommentaatorid kasutavad tõsiseid teemasid üksteisega arvete klattimiseks, kusjuures veel anonüümselt, kas nad julgeksid tõesti niimoodi teha, kui nende identiteet oleks avalik.
Tekib tõsine küsimus mis on asja mõte, kui kumbki pool sellst tegelikult
kunagi ei võida ja konsensust ei leita. Peaasi, et vihaleek ära ei kustuks ja sõda täie hooga edasi käiks ning ennast välja elada saaks. Kas tõesti on valge -ja hallkraede kontorite töö nii igav kui ka stressirohke, et teistmoodi ei saa? Kui inimest tõesti sellised probleemid vaevavad, siis võiks minna pigem psühholoogi juurde või poksitrenni või mis veel kõige geniaalsem- töötada välja kommentaariumi simulaator, kus virtuaalseid vesipäid kogu hingest sõimata saaks. Üldine efekt oleks ikkagi ju sama, ainult Eestist üldiselt ei jääks sellisel juhul muljet, nagu oleks me tõesti Kolmanda Reich´i õiguslikud järglased. Võttes aluseks olukorra, kus mingisugune välisriigi ametnik või pealik x-ajalehe kommentaariumi lahti võtab ja palub enda kõrval seisval tõlgil tekst talle arusaadavaks muuta, siis mis muu mulje meist jääda võiks, kui ksenofoobidest barbarite kari. Barbarite puhul pean ma muidugi silmis madalal ühiskonnatasemel olevaid inimesi ning ei mõnita konkreetset rahvakildu.
Igaljuhul ei vääriks me sellise hinnangukriteeriumi alusel olema ei Euroopa Liidus ega NATO-s ega kuskil kultuurrahvaste läheduses, pigem kuskil kaugel-kaugel silmapiiri taga, modernses banaanivabariigis. Eestlased turustavad end kui e-Riiki. Asi nii roosiline ka ei ole, regulaarset Interneti kasutavate inimeste protsendi poolest oleme Euroopas kuuendal kohal. Siiski erinevaid taskust tühjendavaid e-teenuseid on meil piisavalt ja e-Riik toimib ka kuidagi, kuigi selle aasta andmetega oleme selles edetabelis kõvasti langenud. Kuid mispärast peaksime üldse midagi mõistlikku välja arendama, kui on kommentaariumites suurepärane võimalus oma hetkeemotsioone välja elades Totaalset Sõda pidada. Tuld! KomentaariumiSõda Alga!
______________________________
GeniaalOriginaalsus Corporated
kolmapäev, 5. november 2008
teisipäev, 4. november 2008
Ood Ühistranspordile
Pärast pikka rutiinikiskuvat päeva
seisin bussijaamas ja ootan-
***
rahvahulk mu kõrval ja ümber,
pidevas kaootilises liikumises,
justkui neil oleks tõepoolest midagi teha.
***
Rahvahulk äkitselt võtmas kuju,
mille kirjeldamiseks sobiks ideaalselt amööb,
üha rohkem ja rohkem inimesi mu ümber,
toimumas justkui seletamatu magnetism
numbri all kaks,kõik selge, kui see
toimuks numbri all Seven.
***
Saabus järsult üks kollane asi,
puuduvad lihtsalt sõnad kirjeldamiseks
eset, mis kollane, kummituslik ja tohutu.
***
Rahvahulk elavneb,
penskarid tuiskavad mööda, kiiremini
kui valgus, mis valgusest kiirem.
Näen, eemal saab keskeas naine
kondise küünarnukiga kõhtu,
pole see üldse eriti ilus
***
Rahvamass kannab mind kaasa,
kollasesse elukasse,
mis kohe kindlasti pole allveelaev,
pigem 21 sajandi kivamaa vaalaskala.
***
Vähemalt lõhn on sama,
mis vaalaskala seedeatraktis,
eristan higi, okset ja vähemalt
kaks päeva lahtiselt seisnud õlut.
***
Vaalaskala võnkumas eesti asfaldimeres,
kaasreisijad surumas mind vastu akent ja ust,
kardan lämbumist, kuid seda ei juhtu.
***
Järsku buss peatub, väljun,
tänan viisakalt, saan vastuseks munadeta
eesli häälega öeldud "Palun!"
***
Tjah, bussisõit tasus ära.
seisin bussijaamas ja ootan-
***
rahvahulk mu kõrval ja ümber,
pidevas kaootilises liikumises,
justkui neil oleks tõepoolest midagi teha.
***
Rahvahulk äkitselt võtmas kuju,
mille kirjeldamiseks sobiks ideaalselt amööb,
üha rohkem ja rohkem inimesi mu ümber,
toimumas justkui seletamatu magnetism
numbri all kaks,kõik selge, kui see
toimuks numbri all Seven.
***
Saabus järsult üks kollane asi,
puuduvad lihtsalt sõnad kirjeldamiseks
eset, mis kollane, kummituslik ja tohutu.
***
Rahvahulk elavneb,
penskarid tuiskavad mööda, kiiremini
kui valgus, mis valgusest kiirem.
Näen, eemal saab keskeas naine
kondise küünarnukiga kõhtu,
pole see üldse eriti ilus
***
Rahvamass kannab mind kaasa,
kollasesse elukasse,
mis kohe kindlasti pole allveelaev,
pigem 21 sajandi kivamaa vaalaskala.
***
Vähemalt lõhn on sama,
mis vaalaskala seedeatraktis,
eristan higi, okset ja vähemalt
kaks päeva lahtiselt seisnud õlut.
***
Vaalaskala võnkumas eesti asfaldimeres,
kaasreisijad surumas mind vastu akent ja ust,
kardan lämbumist, kuid seda ei juhtu.
***
Järsku buss peatub, väljun,
tänan viisakalt, saan vastuseks munadeta
eesli häälega öeldud "Palun!"
***
Tjah, bussisõit tasus ära.
esmaspäev, 3. november 2008
TaimOut Agenda fulfilled ;)
Kui Te nüüd ise kaks otsa kokku paneksite, siis saaksite aru, et laupäevane plaan õnnestus suurepäraselt, kuigi ilma igasuguste tehniliste vahenditega, mida ulmekates kohtab. Tarvis läks lihtsalt head muusikat, kohevaks klopitud patju ja tohututes kogustes tahtejõudu- tulemuseks circa 17 tundi unehõlma. Selle käigus õnnestus mul näha hulka loogika, loodusseaduste ja reaalsusega vastuolus olevaid unenägusid, mis oli iseenesest väga kif:t! Tglt võiks hakata unenägude päevikut pidama, aga karta võib, et mul poleks selleks piisavalt head mälu, kui oleks, saaks õite mitu animeeritud absurdisarja.
Spiiking of Witš- inimesed on hakanud Natura´ga järjest rohkem sõbraks saama, nagu näitab all olev pilt:
.jpg)
alguses ei suutnud ma oma silmi eriti uskuda ja olin end sunnitud näpistama, aga hallukas mu silme eest ei hajunud. Puu otsas kiikus tuulega päris ehtne inimene, kusjuures veel elav inimene. Aga võiks küsida, miks ka mitte? Mida muidu esmaspäeva pärastlõunal kell pool neli teha, kui puu otsas ronida :), naaber puuotsas oli veel üks, ainult et vähem graatsilisi positsioonil.
Viljandi tundus täna täieliku Surnute Linnana, kuna igasuguse tonnažiga liiklust oli veel vähem kui tavaliselt ja see juba ütleb midagi. Üpris jahe oli muidugi täna kah, aga siiski...
Mõningad inimesed olid muidugi ilma arvesse võtnud ja väliste vahenditega verre soojust toonud ja tervitasid igaühte, keda nad nägid, laia naeratuse ja heade soovidega, olles seega positiivsuse etaloniks. Selliseid inimesi võiks rohkem olla, oleks ka endal väheke lõbusam olla.
Vaatasin üle hulga aja TV-d ja mida ma nägin, homme on ETV-s üks minu absoluutselt favoriitseid filme: City of God või Jumalate Linn, ma olen tahtnud sellest juba ammu enda ajaveeebis kirjutada, aga pole kuidagi aega/tahtmist /viitsimist olnud. Seega vaadake ja Te ei kahetse, vahest ongi niimoodi parem, et ma Teie elamust oma subjektiivsete kommentaaridega ära ei riku. :=)
P.S: Eriti soovitan vaadata inimestel, kellel midagi fotograafiaga pistimist on/on olnud :)
But Now
TURN OFF & GOOD BYE
Spiiking of Witš- inimesed on hakanud Natura´ga järjest rohkem sõbraks saama, nagu näitab all olev pilt:
.jpg)
alguses ei suutnud ma oma silmi eriti uskuda ja olin end sunnitud näpistama, aga hallukas mu silme eest ei hajunud. Puu otsas kiikus tuulega päris ehtne inimene, kusjuures veel elav inimene. Aga võiks küsida, miks ka mitte? Mida muidu esmaspäeva pärastlõunal kell pool neli teha, kui puu otsas ronida :), naaber puuotsas oli veel üks, ainult et vähem graatsilisi positsioonil.
Viljandi tundus täna täieliku Surnute Linnana, kuna igasuguse tonnažiga liiklust oli veel vähem kui tavaliselt ja see juba ütleb midagi. Üpris jahe oli muidugi täna kah, aga siiski...
Mõningad inimesed olid muidugi ilma arvesse võtnud ja väliste vahenditega verre soojust toonud ja tervitasid igaühte, keda nad nägid, laia naeratuse ja heade soovidega, olles seega positiivsuse etaloniks. Selliseid inimesi võiks rohkem olla, oleks ka endal väheke lõbusam olla.
Vaatasin üle hulga aja TV-d ja mida ma nägin, homme on ETV-s üks minu absoluutselt favoriitseid filme: City of God või Jumalate Linn, ma olen tahtnud sellest juba ammu enda ajaveeebis kirjutada, aga pole kuidagi aega/tahtmist /viitsimist olnud. Seega vaadake ja Te ei kahetse, vahest ongi niimoodi parem, et ma Teie elamust oma subjektiivsete kommentaaridega ära ei riku. :=)
P.S: Eriti soovitan vaadata inimestel, kellel midagi fotograafiaga pistimist on/on olnud :)
But Now
TURN OFF & GOOD BYE
Järjekordne kivi kristliku "jumalasõna" tõepähe võtjate kapsa-aeda. :)
Codex Sinaiticus ehk maailma vanim teadaolev Piibel on lõpuks digitaliseeritud ja kõigile vabalt Interneti levialas järgmise aasta juulist kätte saadav. Raamatust endast- Codex Sinactius lebas 1500 aastat ühes Sinai kloostris kuni see õnnelikult 1844 taasavastati. Kloostri munkadel on selle kohtade muidugi oma arvamus, mis on hulga tõenäolisem- raamat pandi lihtsalt pihta. Piibel jagati Egiptuse, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia vahel ära. Nüüd siis tekst taasühendati, tekst näitab et Piiblil on olnud tuhandeid erinevaid variatsioone. Kusjuures Codex´il on samuti evangeeliume, mis on puudu üldlevinud ja kristliku kirku poolt tunnustatud versioonist, samuti puuduvad Codex´ist värsid, mis on seotud Ülestõusmise kui sellisega. See omakorda paneb kristlikule ideoloogiale ühe suure põntsu.
Nn. leitud kaks evangeeliumit lisavad Piiblile ka parja portsu antisemitismi, sest ühes neis- Barnabas´i epistlisis kirjutatakse, et juudid, mitte roomlased tapsid Jeesuse, antud statement ei ole ainus halb sõna, mida juutide kohta öeldakse.
Seetõttu on juutidel vedanud, et antud raamat alles nüüd laiema avalikuse ette jõudis, sest on võimatu ette kujutada, millised kannatused oleks muidu juutidele minevikus osaks saaanud. Samuti puuduvad vanas Piiblis sõnad: "Isa andesta neile, sest nad ei tea, mis nad teevad." Vot selline positiivne sõnum religioosetele inimestele
lähemat infi:
http://www.codexsinaiticus.org/en/
Nn. leitud kaks evangeeliumit lisavad Piiblile ka parja portsu antisemitismi, sest ühes neis- Barnabas´i epistlisis kirjutatakse, et juudid, mitte roomlased tapsid Jeesuse, antud statement ei ole ainus halb sõna, mida juutide kohta öeldakse.
Seetõttu on juutidel vedanud, et antud raamat alles nüüd laiema avalikuse ette jõudis, sest on võimatu ette kujutada, millised kannatused oleks muidu juutidele minevikus osaks saaanud. Samuti puuduvad vanas Piiblis sõnad: "Isa andesta neile, sest nad ei tea, mis nad teevad." Vot selline positiivne sõnum religioosetele inimestele
lähemat infi:
http://www.codexsinaiticus.org/en/
pühapäev, 2. november 2008
Righteous Kill
või maakeeli "Õigustatud tapmine"
Üldine: Esiteks võiks küsida küsimuse, kas Pacino & de Niro on üldse kunagi halbades filmides mänginud. Igatahes minu lühikese elujooksul ei ole ma ühtegi säärast filmi näinud, kahjuks tundub, et esimene kord peab ka millalgi tulema. Filmi peateema on muidugi igati tervitavat arutlust kutsuv- kas inimestel on õigus kaabakaid omavoliliselt maha nottida, kui viimased kohtulikult karistada ei saa. Veidi lihtsamakoelist mõtlevaile inhimistele on see film muidugi rohkem vastuvõetav, kuna põnevust ikkagi veidike jagub, kahjuks küll tänu üpris odavale trikile.
Stoori: Tom "Turk" Cowan ja David "Rooster" Fisk on mõlemad NYPD kaks raugast detektiivi, koos on nad paarimeestena teeninud circa 30 aastat. Stoori hakkab pihta sellega, et keegi hea inimene on hakanud tänavatel tapma jätiseid, kellel on õnnestunud kuidagi kohtus enda "süütust" tõestada lugematute seadusaukude tõttu. Tapjal on veel kombeks sündmuspaigale kehvi luuletusi jätta, mis peaksid tema teguviisi õigustama. Asjatõendite kuhjumisel hakkab selguma, et tegu on politseinikuga, mis omakorda paneb NYPD tunded ja testoterooni veel rohkem vohama. Edasi vaadake ise...kui ikka väga huvitab.
Miks vaadata?: Pmst ei ole mõtet vaadata, sest nagu eelnevalt mainitud, üpris mage lugu, mid aon üritatud kuntslike vahenditega väheke huvitavamaks pumbata. Filmi peateema üle saab mõeldada ka sellele filmile aega&raha raiskamata. VB tasub minna seepärast et klassikalisi näitlejaid & 50 Cent´i lihtsalt näha või kui teil väljas jube külm hakkab ja tahate kuskile sooja saada ;) Kohati on siiski Pacino ja de Niro dialoogid siiki vaimukad, aga ei midagi vapustavat
Hinnang: Jura! Õnneks on ka vaatajad sellest arusaanud ja film on vaevalt oma budget´i ära tasunud, tulu 64 milli, tegemiseks kulus 60 milli. Keskmine filmi kriitikute hinnang oli 2 punni viiest muideks. Ilmselt oleks 3 tärni siiski välja venitanud kui lõppu ei oleks Hollywuudilikult ära $$£@$@@€"#¤!
laupäev, 1. november 2008
Nädala uued artistid...
Nagu eelpool mainitud, oli mul võimalus see nädal kuulata muusikat veidi rohkem kui tavaliselt- väga tulemuslikult, vähemalt minu enda jaoks. Mõlemad artistid viljelevad pigem eksperimentaalse muusika tegemist, kui midagi muud- kohati psühhodeelne, kohati elektrooniline, kohati´strange.´ Aga kokkuvõttes tuleb midagi geniaalselt originaalset välja :)
Enamus teist ei hakka sellist muusikat mitte kunagi kuulma, aga pean mõningaid teie seast lohutama- I sense a great hope in you
POINT NR.1.
MGMT- Oracular Spectular
Nii veidralt lahedat pidevalt varieeruvat soundi ei olnud ma tükk aega kuulnud. I´häv nõu idea, miks rohkemad ansamblid ei julge katsetada julgemat erinevate stiilide miksimist ja eelistavad jääda mainstream´i peale. Kuid samas, kui kõik seda teeksid oleks see ise mainstream ja poleks enam nii originaalne. :) raske valik. tglt on vist lugematu hulk "noori" seda proovinud, aga on haledalt põrunud, kuna nad ei kohtle oma plaati kui ainsat võimalust üldse kunagi särada, nagu teevad seda Andrew Vanwyngarden ja Ben Goldwasser MGMT-st.
Nende agenda (samned, whts with teh word) tuleb välja juba esimesest laulust nimega ´Time to Pretend,´ mille põhiidee on "This our decision, to live fast and die young/ We've got the vision, now let's have some fun." Minu lemmikuks on siiski "valgefunky´lik" Electric Feel, mille žanr on juba iseenesest circa kümmekond aastat vana. Siiski ei tundu lugu üldse nagu mingi järeletehtud ja tugevasti Beck´ist mõjutatud kräpp- pigem on tegu millegi uue&värskendavaga... kokkuvõtteks Tänk Juu hinnang!!:)
youtuub´is on selle video riputamine kuskile muidugi rangelt keelatu, but heh, Huu Cares?
POINT NR.2.
TV on Radio- Dear Science
Üks aasta paremaid albumeid, mida ku:lnud olen. Nad on seda jälle teinud! Seekord isegi paremini, kui nad varem oskasid inimesed panna oma muusikat lihtsalt imetlema selle keerukuse tõttu, siis nüüd on nad soundi veidi lihtsustanud, et see ka massidesse läheks, kvaliteeti ei ole seejuures mitte üldse alla lastud- oskuslikult on nad post-punk, free jazz, a cappella, doo-wop, soul, shoegaze ja electro taaskord eripäraseks kompotiks seganud. Tervel plaadil ei ole ühtegi samasugust ega ka kahvatut lugu- kõik on ühteviisi hea! :) žanrite rohkuse tõttu kasutavad niipalju erinevaid muusikariistu, et nendega saaks relvastada terve Kuningliku Sümfo:niaorkestri ;) Nagu tahaks millegi kallal norida, aga ei suuda midagi leida, kõik nagu tunduks täielikult paigas olevat. Idee po:lest võiks veaks tuua fakti, et Seda muusikat ei kuula Sina, See muusika kuulab Sind =)
*****************************************************************
mis on neil kahel artistil ühist?- nad mõlemad oskavad muuta oma muusika paeluvaks, kaaskiskuvaks ja antireaalsusesse kandvaks 8)
Enamus teist ei hakka sellist muusikat mitte kunagi kuulma, aga pean mõningaid teie seast lohutama- I sense a great hope in you
POINT NR.1.
MGMT- Oracular Spectular
Nii veidralt lahedat pidevalt varieeruvat soundi ei olnud ma tükk aega kuulnud. I´häv nõu idea, miks rohkemad ansamblid ei julge katsetada julgemat erinevate stiilide miksimist ja eelistavad jääda mainstream´i peale. Kuid samas, kui kõik seda teeksid oleks see ise mainstream ja poleks enam nii originaalne. :) raske valik. tglt on vist lugematu hulk "noori" seda proovinud, aga on haledalt põrunud, kuna nad ei kohtle oma plaati kui ainsat võimalust üldse kunagi särada, nagu teevad seda Andrew Vanwyngarden ja Ben Goldwasser MGMT-st.
Nende agenda (samned, whts with teh word) tuleb välja juba esimesest laulust nimega ´Time to Pretend,´ mille põhiidee on "This our decision, to live fast and die young/ We've got the vision, now let's have some fun." Minu lemmikuks on siiski "valgefunky´lik" Electric Feel, mille žanr on juba iseenesest circa kümmekond aastat vana. Siiski ei tundu lugu üldse nagu mingi järeletehtud ja tugevasti Beck´ist mõjutatud kräpp- pigem on tegu millegi uue&värskendavaga... kokkuvõtteks Tänk Juu hinnang!!:)
youtuub´is on selle video riputamine kuskile muidugi rangelt keelatu, but heh, Huu Cares?
POINT NR.2.
TV on Radio- Dear Science
Üks aasta paremaid albumeid, mida ku:lnud olen. Nad on seda jälle teinud! Seekord isegi paremini, kui nad varem oskasid inimesed panna oma muusikat lihtsalt imetlema selle keerukuse tõttu, siis nüüd on nad soundi veidi lihtsustanud, et see ka massidesse läheks, kvaliteeti ei ole seejuures mitte üldse alla lastud- oskuslikult on nad post-punk, free jazz, a cappella, doo-wop, soul, shoegaze ja electro taaskord eripäraseks kompotiks seganud. Tervel plaadil ei ole ühtegi samasugust ega ka kahvatut lugu- kõik on ühteviisi hea! :) žanrite rohkuse tõttu kasutavad niipalju erinevaid muusikariistu, et nendega saaks relvastada terve Kuningliku Sümfo:niaorkestri ;) Nagu tahaks millegi kallal norida, aga ei suuda midagi leida, kõik nagu tunduks täielikult paigas olevat. Idee po:lest võiks veaks tuua fakti, et Seda muusikat ei kuula Sina, See muusika kuulab Sind =)
*****************************************************************
mis on neil kahel artistil ühist?- nad mõlemad oskavad muuta oma muusika paeluvaks, kaaskiskuvaks ja antireaalsusesse kandvaks 8)
Ei mingeid vabandusi....
......minu poolt, et ma vahepeal midagi kirjutanud ei ole. Ma olen 87,8% kindel, et te pole selle tõttu midagi kaotanud, no muidugi peale aja, mis te olete vihasena vanu postitusi vahtinud, seda aega ei saa Te mitte kunagi tagasi. Aga sellel kõigel on ka oma plusspool, minu infovoo puudumise tõttu on võib-olla paar kilogrammi fossiilseid kütuseid kasutamata jäänud.
Rest in Peace
Teadmiseks neile, kes pole su:tnud seda ise välja nuputada- mul oli koolivaheaeg. Tõtt öelda kestab see ikka veel, küll loetud tunnid, aga siiski :)
Anyway(s), see andis võimaluse tegeleda oma lemmiktegevustega e.g. lugeda filosoofiat & nautida suurepärast seltskonda ja muusikat, mis omakorda tegi mu tuju paremaks ja lõi tingimussed mu aju totaalseks remondiks. No otseloomulikult tähendas see seda, et abzoluutselt väljamagada ma ikkagi ei sa:nud, kuigi see oli üks osa minu agendast, mille ma enne taimout´ile minekut suurte trükitähtedega oma Black Book´i maalisin. Et aga mind sõnamurdmises ei süüdistataks, kavatsen ma leida mingi viisi enda uimastamiseks, et ma pühapäeva korralikult maha magaks ;D
Omalooming täppisteadustes tasub ära?
Atleast tundub niimooodi, sest väidetavalt õnnestus mul saada geo-olümpia:dil saada II koht. No okeika, diskrediteerin end veidi, surudes oma ohjeldamatult suurt egokompleksi alla- ma jagan ühe teise inimesega II kohta. M a ei kujuta ette, mis loogikaime läbi see võimalik on- I mean, kuidas sama orbiiti saavad kaks erinevat objekti jagada. Aga tegelikult on see koht üleüldse üks reaalsuse kõverpeegel, sest enda arvates kirjutasin sellist omaloomingut, et hoia´ja`keela ;) VB see aga hindajatele meeldibki, et ei ole standartseid õpikust tehtud copy&paste vastuseid. Muidugi stiilinäiteks võiks tuua küsimust, mille õigeks vastuseks oli "turism", mina aga kirjutasin aga pikalt ja laialt, kuidas arvutites võeti kasutusele vaakumlampide asemel räni. ;))) ´äppens
Sügisesed tuulehood
Ilm on järjest ägedamaks läinud selle nädala jooksul ja ägeda all mõtlen Šeff, Fantast, Funky jne..... Kui puud painduvad tuuleiilide tõttu maani, tekitab see minus vastupandamatu tahtmise välja minna ja seda raju täiest hingest kaifida. Sellised olukorrad tuletavad meelde, kui tyhine üks inimputukas ikkagi on.
Ofkoors, võib-olla olen ma ses suhtes kreisi, aga kes ütleks ära pisukesest adrenaliinitulvast veres? ;)
Jätkates tuule erinevate mõjudega- samal ajal kui oktoobrist november sai, pühiti abzoluutselt kõikidelt puudelt ka lehed. Milline kokkusattumus :))))
Laif +5 lüljelt kõik :)
Rest in Peace
Teadmiseks neile, kes pole su:tnud seda ise välja nuputada- mul oli koolivaheaeg. Tõtt öelda kestab see ikka veel, küll loetud tunnid, aga siiski :)
Anyway(s), see andis võimaluse tegeleda oma lemmiktegevustega e.g. lugeda filosoofiat & nautida suurepärast seltskonda ja muusikat, mis omakorda tegi mu tuju paremaks ja lõi tingimussed mu aju totaalseks remondiks. No otseloomulikult tähendas see seda, et abzoluutselt väljamagada ma ikkagi ei sa:nud, kuigi see oli üks osa minu agendast, mille ma enne taimout´ile minekut suurte trükitähtedega oma Black Book´i maalisin. Et aga mind sõnamurdmises ei süüdistataks, kavatsen ma leida mingi viisi enda uimastamiseks, et ma pühapäeva korralikult maha magaks ;D
Omalooming täppisteadustes tasub ära?
Atleast tundub niimooodi, sest väidetavalt õnnestus mul saada geo-olümpia:dil saada II koht. No okeika, diskrediteerin end veidi, surudes oma ohjeldamatult suurt egokompleksi alla- ma jagan ühe teise inimesega II kohta. M a ei kujuta ette, mis loogikaime läbi see võimalik on- I mean, kuidas sama orbiiti saavad kaks erinevat objekti jagada. Aga tegelikult on see koht üleüldse üks reaalsuse kõverpeegel, sest enda arvates kirjutasin sellist omaloomingut, et hoia´ja`keela ;) VB see aga hindajatele meeldibki, et ei ole standartseid õpikust tehtud copy&paste vastuseid. Muidugi stiilinäiteks võiks tuua küsimust, mille õigeks vastuseks oli "turism", mina aga kirjutasin aga pikalt ja laialt, kuidas arvutites võeti kasutusele vaakumlampide asemel räni. ;))) ´äppens
Sügisesed tuulehood
Ilm on järjest ägedamaks läinud selle nädala jooksul ja ägeda all mõtlen Šeff, Fantast, Funky jne..... Kui puud painduvad tuuleiilide tõttu maani, tekitab see minus vastupandamatu tahtmise välja minna ja seda raju täiest hingest kaifida. Sellised olukorrad tuletavad meelde, kui tyhine üks inimputukas ikkagi on.
Ofkoors, võib-olla olen ma ses suhtes kreisi, aga kes ütleks ära pisukesest adrenaliinitulvast veres? ;)
Jätkates tuule erinevate mõjudega- samal ajal kui oktoobrist november sai, pühiti abzoluutselt kõikidelt puudelt ka lehed. Milline kokkusattumus :))))
Laif +5 lüljelt kõik :)
Veel üks põhjus taimetoitlaseks hakata?
Kõik Rohelised- leitud on veel üks viis enda ökoloogilise jalajälje vähendamiseks! Nimelt paljastub ÜRO värskest uuringust, et vähendades oma lihatarbimist 10% võrra, piirab see õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka märgatavalt. Nimelt on liha tootmine vastutav viiendiku kasvuhoonegaaside koguse eest, peamiselt tuleneb see muidugi sellest, et lehmad toodavad metaani, mis on circa 23x efektiivsem kasvuhoonegaas kui CO2. Tore keskkonna eest võitlev grupp Compassion in World Farming on teinud isegi sellise statement´i, et liha tarbimist peaks aastaks 2020 vähendama 60% võrra. Siiski, väikese hulga liha tarbimine olevat planeedile aga kasulik, kuna muidu ei saaks erinevad laguorganismid eksisteerida. Väike märkus inimestele, kes juba on taimetoitlased- juustu, piima ja või tarbimine ei vähenda kasvuhoonegaase.
Aga nüüd praktikasse- senikaua kuni meie hambumus on omnivoori oma, sõltume me tegelikult lihast, sest me ei suudaks kõike eluks vajalikku vaid taimsest massist kätte saada. Aga Hu Nõus? Võibolla tulevikus oleme me geenitehnoloogua abil oma keha kujundanud selliseks, et me suudame hakkama saada vaid taimset toitu tarbides. Või minnes oma loogikat eiravate fantaasiatega veel kaugemale- oleme suutnud näiteks oma seljale kinnitada bioloogilised päikesepatareid, mis meid energiaga varustavad :)
*************************************************
Veel üks huvitav teadusuudis- astronoomid on lindistanud France's Corot kosmoseteleskoobi abil Päikese ja veel kolme Päiksele sarnase tähe muusika. No muidugi seisneb see muusika tähtede seismilises tegevuses, kuid siiski-mõningatel tähtedel on palju rohkem ´muusikalist kuulmist` kui teistel, :) ning meenutab tõesti tõelist muusikat, heh!
Tähekoori kuula siit
Aga nüüd praktikasse- senikaua kuni meie hambumus on omnivoori oma, sõltume me tegelikult lihast, sest me ei suudaks kõike eluks vajalikku vaid taimsest massist kätte saada. Aga Hu Nõus? Võibolla tulevikus oleme me geenitehnoloogua abil oma keha kujundanud selliseks, et me suudame hakkama saada vaid taimset toitu tarbides. Või minnes oma loogikat eiravate fantaasiatega veel kaugemale- oleme suutnud näiteks oma seljale kinnitada bioloogilised päikesepatareid, mis meid energiaga varustavad :)
*************************************************
Veel üks huvitav teadusuudis- astronoomid on lindistanud France's Corot kosmoseteleskoobi abil Päikese ja veel kolme Päiksele sarnase tähe muusika. No muidugi seisneb see muusika tähtede seismilises tegevuses, kuid siiski-mõningatel tähtedel on palju rohkem ´muusikalist kuulmist` kui teistel, :) ning meenutab tõesti tõelist muusikat, heh!
Tähekoori kuula siit
Tellimine:
Postitused (Atom)
