Kohaliku ansipi roosad prillid
Olin ausalt öeldes üpris üllatunud saades sellel aastavahetusel chilly uusaasta tervituse Austraaliast, numbreid vahetati ju vaid põgusa kohtumise tulemusena äsja lõppenud aasta suvel. Ma ise olin rõõmsalt selle kohtumise kuskile tolmusele riiulile paigutada ja saadud numbri jõudnud juba rõõmsalt ära unustada- memory is full of loops and dumps. Veidi inimesest endast, tegu on ühe idaranniku ülikoolis töötava kutsenõustajaga, kes aeg-ajalt üritab veidi aega maha võtta ning maailma näha, viimane sõit oligi tal nn. Põhja-€uroopa trip, mille tulemusel ta ka Eestisse sattus, olgu sellega kuidas on... Igaljuhul nüüd, paar päeva hiljem, kui olen saanud tuttava suhtes saanud väheke mälu värskendada, on small talk´i käigus tulnud välja paar huvitavat lugu, mida tahaks ka teiega jagada. Nii tuleb näiteks välja, et meie kohaliku ansipi prillid ei ole sugugi kõige roosamad maailmas.
Nimelt andis Austraalia valitsus novembri lõpus teada, et eraldab 10,4 miljardi suuruse abipaki majandusolude „turvalisemaks“ muutmiseks, lisaks sellele hõlmab programm kohustuslikult muidugi ka kõigi, nii ettevõtete kui ka eraisikute, hoiuste tagamist. Selline teguviis tundub äärmiselt mõistlik, ent asi kipub veidi kohtlasemaks, kui täpsemalt uurida, millele kõnealust rahaeraldust kulutatakse . Abipakist 4,8 miljardit jagatakse detsembris pensionäridele ja vähekindlustatud peredele, 1400$ vallalistele, 2100$ abielus olevatele ning lisaks veel 1000$ igale pere leibkonnas olevale lapsele. 3,9 miljonit A-maksusoodustusega kodanikele, keda on Austraalias circa 2,1 miljonit, igaüks saab 1000$. 1,5 miljardit jagatakse uue kodu soetajate vahel, 14000$ ja 21000$ toetustena. Võtab kadedaks, kas pole, kui Eesti riik hakkaks niimoodi raha jagama? Lisaks kasutatakse 187$ miljonit, et kiirendada töötajate täiendõppeid. Keskmiselt jagatakse igale riigipalgal olevale 1200$ puhtalt kätte. Ei pea olema majandusteadlane, et märgata ressurside lihtsat tuuldepaiskamist ning ülearust priiskamist. Kusjuures antud fakt ei olegi veel kõige imelikum, peaminister Kevin Rudd soovitas kasutada antud rahaeraldust jõulupoodlemiseks- ainult for god´s sake- ärge tarbimist lõpetage! Austraalia meedias on löönud laineid tema kuulus statement majanduskriisi vältimiseks: "SPEND!SPEND!SPEND!" Veel huvitavat, nimelt kulutas Rudd 11,5miljonit dollarit, et teadvustada üldse rahvale majandustimulatsiooni abipaki olemasolust. Austraalia valitsuse põhiidee ongi kriisiga võitlemiseks kasutada valuutareserve, et suurendada riigi rahvastiku sisetarbimist. Lisaks paneb valitsus inimeste südameile, et kui tarbimine kasvõi hetkeks peatatakse, kaotavad nende kaasmaalased töö.
Intuitiivne vaist peaks otsekohe ütlema, et sellised loosungid ei taga jätkusuutliku arengut. Hoolimata asjaolust, et Austraalia on üks maailma suurimaid toormaaki eksportiv riik, võib imporditava/eksporditava kauba suhe muutuda peatselt negatiivseks, seoses välismaise autotööstuse taandarenguga. Pelgalt sisetarbimisest aga kohalik kaubandus ära ei ela, kui raha riigist välja voolab. Praeguse peaministri õnneks on aga eelmiste aastatega kogunud valuutareservi ratsionaalsete kuid ebapopulaarsete otsuste tõttu piisavalt raha, et kriis ilma suurema mahanduslanguseta üle elada, seda muidugi ainult positiivsemate prognooside kohaselt. Seega kardabki Austraalia (poliitilise) kõrgemalt haritud kodanikkond, et praegune valitsus valitakse tagasi, ükskõik kui populistlike otsuseid viimane ka ei teeks. Kuigi tegelikkuses ei ole suutnud võimuorganid isegi eelmiste valimiste eel lubatud tõotusi ellu viia, mis hõlmasid suuresti just tööhõive suurendamist.
Kusjuures riigi rahvastik on tegelikult valmis nn. säästupoliitikaks ning vajaduse korral ka veidi püksirihma pingutama. Lihtinimest kriis veel eriti ei mõjuta, muidugi juhul, kui ei ole just plaanis midagi suuremat- näiteks maja või autot osta. Rahva seas liikuvat nali, et varsti hakkab valitsus maksma ka “esimese-auto” ostmistoetust. Mõningate kaubaartiklite hind on siiski majanduslangusega kallimaks läinud, alkohol kaasa arvatud,ent seda kurdavad kõik läänesfääride elanikud...:)
Säherdune inff siis, eks vaatab, mis homme oma mälust välja urgitsen
Üks link kah, siin on pmst see ametlik statement rahaeralduste kohta ja
üpris ülevaatlik artikkel meeleolude kohta
Kuvatud on postitused sildiga Infosõltuvus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Infosõltuvus. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 5. jaanuar 2009
esmaspäev, 1. detsember 2008
Suur Mõte
Imeliku rada pidi käivate googeldamiste kaudu leidsin sellise huvitava portaali nagu BIGTHINK. Põhimõtteliselt on see nagu JouTuub, ainult, et muusika, mõningase huumori filmitreilerite & saasta asemel, (pardone, väljenduse pärast) on seal maailma arvamusliidrite mõtted erinevatest valdkondadest nagu näiteks poliitika, kultuur, teadus, kirjandus, majandus jne.
Lehekülg ise alustas tööd selle aasta jaanuaris, eesmärgiga muuta see peamiseks informatsiooni allikaks kolledži õpilastele. TÄnaseks on jõudnud sait beetaversioonini ning muutunud kergelt facebook´´i sarnaseks, ühendades sarnaste huvidega inimesi.
Lisaks kolumnistide videode vaatamise, on võimalik tavakasutajal võimalik postitada neile küsimus või isegi vastata video teel, luua uusi teemasid ning avaldada asjast oma arvamus. Väga Tuus, eks ole? Tänase seisuga oli portaalis cira 12 tuhat erinevat ideed ja arvamust.
Lisaks videotele, on tehtud ka nende baasil tekstist refereeringud ja kokkuvõtted. Võiksite julgelt järgi vaadata.
kolmapäev, 5. november 2008
esmaspäev, 3. november 2008
Järjekordne kivi kristliku "jumalasõna" tõepähe võtjate kapsa-aeda. :)
Codex Sinaiticus ehk maailma vanim teadaolev Piibel on lõpuks digitaliseeritud ja kõigile vabalt Interneti levialas järgmise aasta juulist kätte saadav. Raamatust endast- Codex Sinactius lebas 1500 aastat ühes Sinai kloostris kuni see õnnelikult 1844 taasavastati. Kloostri munkadel on selle kohtade muidugi oma arvamus, mis on hulga tõenäolisem- raamat pandi lihtsalt pihta. Piibel jagati Egiptuse, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia vahel ära. Nüüd siis tekst taasühendati, tekst näitab et Piiblil on olnud tuhandeid erinevaid variatsioone. Kusjuures Codex´il on samuti evangeeliume, mis on puudu üldlevinud ja kristliku kirku poolt tunnustatud versioonist, samuti puuduvad Codex´ist värsid, mis on seotud Ülestõusmise kui sellisega. See omakorda paneb kristlikule ideoloogiale ühe suure põntsu.
Nn. leitud kaks evangeeliumit lisavad Piiblile ka parja portsu antisemitismi, sest ühes neis- Barnabas´i epistlisis kirjutatakse, et juudid, mitte roomlased tapsid Jeesuse, antud statement ei ole ainus halb sõna, mida juutide kohta öeldakse.
Seetõttu on juutidel vedanud, et antud raamat alles nüüd laiema avalikuse ette jõudis, sest on võimatu ette kujutada, millised kannatused oleks muidu juutidele minevikus osaks saaanud. Samuti puuduvad vanas Piiblis sõnad: "Isa andesta neile, sest nad ei tea, mis nad teevad." Vot selline positiivne sõnum religioosetele inimestele
lähemat infi:
http://www.codexsinaiticus.org/en/
Nn. leitud kaks evangeeliumit lisavad Piiblile ka parja portsu antisemitismi, sest ühes neis- Barnabas´i epistlisis kirjutatakse, et juudid, mitte roomlased tapsid Jeesuse, antud statement ei ole ainus halb sõna, mida juutide kohta öeldakse.
Seetõttu on juutidel vedanud, et antud raamat alles nüüd laiema avalikuse ette jõudis, sest on võimatu ette kujutada, millised kannatused oleks muidu juutidele minevikus osaks saaanud. Samuti puuduvad vanas Piiblis sõnad: "Isa andesta neile, sest nad ei tea, mis nad teevad." Vot selline positiivne sõnum religioosetele inimestele
lähemat infi:
http://www.codexsinaiticus.org/en/
laupäev, 1. november 2008
Veel üks põhjus taimetoitlaseks hakata?
Kõik Rohelised- leitud on veel üks viis enda ökoloogilise jalajälje vähendamiseks! Nimelt paljastub ÜRO värskest uuringust, et vähendades oma lihatarbimist 10% võrra, piirab see õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka märgatavalt. Nimelt on liha tootmine vastutav viiendiku kasvuhoonegaaside koguse eest, peamiselt tuleneb see muidugi sellest, et lehmad toodavad metaani, mis on circa 23x efektiivsem kasvuhoonegaas kui CO2. Tore keskkonna eest võitlev grupp Compassion in World Farming on teinud isegi sellise statement´i, et liha tarbimist peaks aastaks 2020 vähendama 60% võrra. Siiski, väikese hulga liha tarbimine olevat planeedile aga kasulik, kuna muidu ei saaks erinevad laguorganismid eksisteerida. Väike märkus inimestele, kes juba on taimetoitlased- juustu, piima ja või tarbimine ei vähenda kasvuhoonegaase.
Aga nüüd praktikasse- senikaua kuni meie hambumus on omnivoori oma, sõltume me tegelikult lihast, sest me ei suudaks kõike eluks vajalikku vaid taimsest massist kätte saada. Aga Hu Nõus? Võibolla tulevikus oleme me geenitehnoloogua abil oma keha kujundanud selliseks, et me suudame hakkama saada vaid taimset toitu tarbides. Või minnes oma loogikat eiravate fantaasiatega veel kaugemale- oleme suutnud näiteks oma seljale kinnitada bioloogilised päikesepatareid, mis meid energiaga varustavad :)
*************************************************
Veel üks huvitav teadusuudis- astronoomid on lindistanud France's Corot kosmoseteleskoobi abil Päikese ja veel kolme Päiksele sarnase tähe muusika. No muidugi seisneb see muusika tähtede seismilises tegevuses, kuid siiski-mõningatel tähtedel on palju rohkem ´muusikalist kuulmist` kui teistel, :) ning meenutab tõesti tõelist muusikat, heh!
Tähekoori kuula siit
Aga nüüd praktikasse- senikaua kuni meie hambumus on omnivoori oma, sõltume me tegelikult lihast, sest me ei suudaks kõike eluks vajalikku vaid taimsest massist kätte saada. Aga Hu Nõus? Võibolla tulevikus oleme me geenitehnoloogua abil oma keha kujundanud selliseks, et me suudame hakkama saada vaid taimset toitu tarbides. Või minnes oma loogikat eiravate fantaasiatega veel kaugemale- oleme suutnud näiteks oma seljale kinnitada bioloogilised päikesepatareid, mis meid energiaga varustavad :)
*************************************************
Veel üks huvitav teadusuudis- astronoomid on lindistanud France's Corot kosmoseteleskoobi abil Päikese ja veel kolme Päiksele sarnase tähe muusika. No muidugi seisneb see muusika tähtede seismilises tegevuses, kuid siiski-mõningatel tähtedel on palju rohkem ´muusikalist kuulmist` kui teistel, :) ning meenutab tõesti tõelist muusikat, heh!
Tähekoori kuula siit
neljapäev, 23. oktoober 2008
Te ei või kunagi...
...teada mis pildile jääb. Nüüd ei ole see enam vaid pelgalt metafoor- nimelt on saksa entusiast Julius von Bismarck töötanud välja "Fulgurator´i," millel on imepärane võime jätta objektidele, mida teised parasjagu pildistavad oma digitaalne jälg.
"Fulgurator" manipuleerib fotodega füüsiliselt, kusjuures fototegija ise ei märka seda fotot tehes. Tulemus on näha vaid reaalse /virtuaalse foto peal. Põhimõtteliselt saab "Fulgurator´it" kasutada ükskõik kus mingi teine kaamera kasutab pildi tegemisel välku, niipea kui teise kaamera välk käivitub, suunab ta objektile, mida pildistatakse, oma projektsiooni. Pildi tegija seda ise seda ei märka, kuna projektsioon kestab vaid millisekundeid. Seega saab teiste fotodele "smuugeldada" enda visuaalset informatsiooni.
Tehniliselt töötab "Fulgurator" nagu klassikaline kaamera, kuigi täpselt vastupidi. Kui klassikalises kaameras peegeldub objektilt läbi läätse valgus, mis moodustab seejärel fotoplaadil kujutise, siis "Fulgurator´is" on juba kord valgusele paljastatud ja ilmutatud filmirull ning selle taga välk. Kui välk aktiveerub projekteerub sihitavale objektile filmirullil olev kujutis.
Tänu sellele näeb "Fulgurator" välja nagu tavaline kaamera. Niipea kui kuskil läheduses välk käivitub, käivitub ka "Fulgurator´i" välk tänu valgussensoritele.
Tulemuseks projektseeritud kujutis ükskõik millise välku kasutava kaamera puhul, välkude sünkrasatsioon on täiuslik.
Seega, olge valvsad, kui olete pildistamas miljoni dollari kaadrit, ega mingit kobaka kaameralaadse esemega inimest kuskil läheduses ei passi...;)
"Fulgurator" manipuleerib fotodega füüsiliselt, kusjuures fototegija ise ei märka seda fotot tehes. Tulemus on näha vaid reaalse /virtuaalse foto peal. Põhimõtteliselt saab "Fulgurator´it" kasutada ükskõik kus mingi teine kaamera kasutab pildi tegemisel välku, niipea kui teise kaamera välk käivitub, suunab ta objektile, mida pildistatakse, oma projektsiooni. Pildi tegija seda ise seda ei märka, kuna projektsioon kestab vaid millisekundeid. Seega saab teiste fotodele "smuugeldada" enda visuaalset informatsiooni.
Tehniliselt töötab "Fulgurator" nagu klassikaline kaamera, kuigi täpselt vastupidi. Kui klassikalises kaameras peegeldub objektilt läbi läätse valgus, mis moodustab seejärel fotoplaadil kujutise, siis "Fulgurator´is" on juba kord valgusele paljastatud ja ilmutatud filmirull ning selle taga välk. Kui välk aktiveerub projekteerub sihitavale objektile filmirullil olev kujutis.
Tänu sellele näeb "Fulgurator" välja nagu tavaline kaamera. Niipea kui kuskil läheduses välk käivitub, käivitub ka "Fulgurator´i" välk tänu valgussensoritele.
Tulemuseks projektseeritud kujutis ükskõik millise välku kasutava kaamera puhul, välkude sünkrasatsioon on täiuslik.
Seega, olge valvsad, kui olete pildistamas miljoni dollari kaadrit, ega mingit kobaka kaameralaadse esemega inimest kuskil läheduses ei passi...;)
reede, 17. oktoober 2008
Te olete minust abzoluutselt liiga heal arvamusel....´Maam.
Tavaliselt inimesed rõõmustavad, kui neid ülehinnatakse, seda teen ka minagi, teatud määrani. Aga igal asjal on oma piir, millest ületamisel muutub ka selline meeldiv fenomen vastikuks.Kas inimesed vajavad tõesti nii meeleheitlikult nn. kangelasi, keda teistele ning ka iseendale eeskujuks tuua?
Nähtus on iseenesest huvitav, ma ise olen elus vaid paar korda päris tõsist vaeva näinud, kuid juba peavad mind kõik ilmeksimatuks vaid seetõttu, et mul veab, harilikult. Ilm-eksimatuse müüti võimendab veel see, et mul on piisavalt oidu asjad enne korda ajada, kui mingi absoulluutselt valesti läinud asi avalikuse ette tuleb. Kui aga midagi sinu mainet kahjustavat aga kuskilt välja tuleb, siis olge lihtsalt vait ja tehke solvunud nägu. Ja avalikus arvabki, et Te olete süütu ja Teid lihtsalt mustatakse. ;).
Ma ei ole eales sellest unistanud, aga vahepeal tekkis tõepoolest "jumalakompleks" kuna kõik räägivad minust nii hästi. Oksele ajab- mõnitage, solvake, tehke mind maha! Ma anun Teid!. Kooli puhul on veel see värk, et õpetajad hindavad mind otseses mõttes üle, see ei ole normaalne...
Seega, Jumal (kui ma sellesse usuksin) õnnista mind vaenlastega, kes mind objektiivselt hindaksid.
Säherdune mõte.
Jätkudes...
Järjekordne statement, mulle meeldivad ööd, eriti kui on täiskuu, siis on kogu maailm valge nagu päeval ja müstika rullub üle taeva avaruste. Hollywood on täiskuu ööd oma igasuguste libahundi/vampiiri filmidega tavainimesele vastikuks muutnud, nii et on üpris väike võimalus, et te öösel jalutades kedagi kohtate, aga kui kohtate, siis seda parem teile. Tavaliselt on tegemist teie mõttekaaslasega ja samasususe hulluga nagu te ise, kellega on huvitav paar sõna juttu puhuda. Muidugi võib see keegi olla ka mõni röövel, liputaja või mõrvar, aga mõelge selle peale, et ükskõik mis juhutub, se juhtub vähemalt ilusal ööl.
Täiskuul on kuidagi ka pilvedele huvitav mõju, nad liuglevad korrapärastes rivides nagu hiigelsuured hatiffnatid.
aLL THe CLouDS STaNDiNG oN a LiNe ToTHe BaTHRooM
Rääkides fotograafiast, katsun hakata veidi rohkem pilte tegema, vahepeal hobi kuidagi ära vajunud. Uueks peateemaks saab: uNiVeRSaaLNe MaSSiKoMMuNiKaTSiooN ehk kuidas noorus anonüümselt erinevate avalike pindade kaudu üksteisega suhtleb, Anonüümselt otseloomulikult.
Muusikahuvilistele, kellega mul üpris sarnane maitse,
Björk võitis kolm Briti muusikavideote galal 3 auhinda: aasta video, parim alternatiivmuusika video ja parim kunstiline juht. Björki video tegid Encyclopedia Pictura, kunstiline juht oli Isaiah Saxon, produtsendiks Mark De Pace.
Uus Antony & the Johnsons´i plaat täispikk album peaks ilmuma järgmise aasta jaanuaris. Aimu annab albumist järgmine video
"Another World"
Ja päris lõpetuseks uudis putukariigist. Suurbritannias on näitusele läinud uus maailma suurim putukas, 56.6cm pikk, teadjatele Phobaeticus chani või normaalinimestele arusaadavad keeles Chan'i megapulk
BTW.....Äkki keegi tunneb huvi hakata teisipäeviti Liverpoolis ´jazz´u õhtudel käima, võtke ühendust ;))))
Nähtus on iseenesest huvitav, ma ise olen elus vaid paar korda päris tõsist vaeva näinud, kuid juba peavad mind kõik ilmeksimatuks vaid seetõttu, et mul veab, harilikult. Ilm-eksimatuse müüti võimendab veel see, et mul on piisavalt oidu asjad enne korda ajada, kui mingi absoulluutselt valesti läinud asi avalikuse ette tuleb. Kui aga midagi sinu mainet kahjustavat aga kuskilt välja tuleb, siis olge lihtsalt vait ja tehke solvunud nägu. Ja avalikus arvabki, et Te olete süütu ja Teid lihtsalt mustatakse. ;).
Ma ei ole eales sellest unistanud, aga vahepeal tekkis tõepoolest "jumalakompleks" kuna kõik räägivad minust nii hästi. Oksele ajab- mõnitage, solvake, tehke mind maha! Ma anun Teid!. Kooli puhul on veel see värk, et õpetajad hindavad mind otseses mõttes üle, see ei ole normaalne...
Seega, Jumal (kui ma sellesse usuksin) õnnista mind vaenlastega, kes mind objektiivselt hindaksid.
Säherdune mõte.
Jätkudes...
Järjekordne statement, mulle meeldivad ööd, eriti kui on täiskuu, siis on kogu maailm valge nagu päeval ja müstika rullub üle taeva avaruste. Hollywood on täiskuu ööd oma igasuguste libahundi/vampiiri filmidega tavainimesele vastikuks muutnud, nii et on üpris väike võimalus, et te öösel jalutades kedagi kohtate, aga kui kohtate, siis seda parem teile. Tavaliselt on tegemist teie mõttekaaslasega ja samasususe hulluga nagu te ise, kellega on huvitav paar sõna juttu puhuda. Muidugi võib see keegi olla ka mõni röövel, liputaja või mõrvar, aga mõelge selle peale, et ükskõik mis juhutub, se juhtub vähemalt ilusal ööl.
Täiskuul on kuidagi ka pilvedele huvitav mõju, nad liuglevad korrapärastes rivides nagu hiigelsuured hatiffnatid.
aLL THe CLouDS STaNDiNG oN a LiNe ToTHe BaTHRooM
Rääkides fotograafiast, katsun hakata veidi rohkem pilte tegema, vahepeal hobi kuidagi ära vajunud. Uueks peateemaks saab: uNiVeRSaaLNe MaSSiKoMMuNiKaTSiooN ehk kuidas noorus anonüümselt erinevate avalike pindade kaudu üksteisega suhtleb, Anonüümselt otseloomulikult.
Muusikahuvilistele, kellega mul üpris sarnane maitse,
Björk võitis kolm Briti muusikavideote galal 3 auhinda: aasta video, parim alternatiivmuusika video ja parim kunstiline juht. Björki video tegid Encyclopedia Pictura, kunstiline juht oli Isaiah Saxon, produtsendiks Mark De Pace.
Uus Antony & the Johnsons´i plaat täispikk album peaks ilmuma järgmise aasta jaanuaris. Aimu annab albumist järgmine video
"Another World"
Ja päris lõpetuseks uudis putukariigist. Suurbritannias on näitusele läinud uus maailma suurim putukas, 56.6cm pikk, teadjatele Phobaeticus chani või normaalinimestele arusaadavad keeles Chan'i megapulk
BTW.....Äkki keegi tunneb huvi hakata teisipäeviti Liverpoolis ´jazz´u õhtudel käima, võtke ühendust ;))))
teisipäev, 14. oktoober 2008
Blogi orjus?
Atleast Feels like it ;)
Küsimus ei ole mitte selles, et poleks millestki kirjutada olnud, vaid lihtsalt kestev improvisatsiooni allikas kuivas järsult ära.
No ei teagi enam kust alustada...Kõige parem oleks muidugi alg´usest, aga mälu ei võta enam nii kaugele!
Anyways "Väikse Printsi Universumis": Möödunud neljapäeval käisin meteoorisadu jälgimas. Äärmiselt šeff tunne oli ja patareid said Xtra täis laetud, ilmselt on tegu kosmoloogiliste energiavoogudega (vähemalt see kõlab kenasti.) Või teine võimalus on see, et Öö mõjub mulle kuidagi hästi!
Vaatluse tegi absoulluutselt mitmekordselt lahedamaks veel paik, kus ma sündmuse ajal viibisin. Kujutlege ette paarikilomeetrise läbimõõduga lagedat põldu, mille keskel on Küngas. Ja Küngast ümbritseb igast küljest kõikide Udude Isa. Üldmulje oleks helikopteri pealt vaadatuna, et keset udumerd istuvad kaks inimest 10x10 m saarekesel lamamistoolidel ja kohvitassidega kaks inimest ja vahivad taevasse.
Minule endale meenus millegi pärast kohe noorusest (See ei ole naljakas, päriselt kah) tuttav "Väike Prints" ja selle universum. Teine moment oli muidugi Twilight Zone´st aga "Väike Prints" meeldib mulle endale selle koha pealt rohkem.
Ööst veel- Ma ei saa aru inimestest, kellele öö ei meeldi. Kas sellepärast, et öösel on pime? Pimedus ei ole hirmus vaid sellepärast siis valgust ei ole, tuletaks meelde, et kui pimedust ei oleks, ei oleks ka palju kiidetud valgust. Pimedus annab vabaduse, teha asju mida muidu võibolla ei julgekski või muid tumedaid tegusid. Öö annab lisaks veel kõvasti GeniaalOriginaalsust juurde ja avab mõtteahelad, mille peale ehk muidu ei tulekski- tulemused võivad üllatada mind ennastki. Minu enda hüpoteesi kohaselt ei levi öösel mööda maad niipalju tavalise halli massi argipäeva probleemid, mis muidu mõtlemist halvavad. Lisaks tarbitakse öösiti energiat kordades vähem a enda akude laadimiseks jääb rohkem Särtsu!
Selline mõningaid solvav jutulõik...
Veel ühe saavutusena hakkasin enda muusikakogu korrastama, et asju Kuskile ära saata ja uuele kraamile ruumi juurde teha. Ega ma kuskile kaugele sellega ei jõudnudki, iga asi on kuidagi armasaks saanud, isegi need, mida ma sajandeidˇˇ kuulanud polnud. Puhas taasavastamis rõõm :)
Tehke selle afro tantsuliigutusi järele kui suudate :)
Neile, keda huvitab minu QuantumOptika teema, ma tegin seda- abzoluutselt Finito, loodetavasti on žürii kriitika aus ja suurepärane. Töö käik päädis sellega, et ma saatsin eelmise laupäeva öösel koju tulles kõik eelnevalt tehtud töö julmalt AvaKosmosesse ja alustasin puhtalt lehelt. Ja see aitas, see tõesti aitas! 3 tassi kanget kohvi ja värk läks relativistlikeil kiirustel sinna kuhu ta minema pidi. ÖÖMÕJUD ruulivad maailma tõesti saja prozzendiliselt!!!!! No tõsi küll, paar Confusivat kohta tegin hommikul ümber ja spämmmisin kalli õpetaja postkasti 105kb jagu enam. Tulemuseks Laif +5
Öisetest e-mailidest rääkides. Google on igalpool esirinnas- nii on ta toonud turule uue toote nimega "Mail Goggles," mis peaks öiste "juhuslike" e-mailide hulka vähendama. Teenus kontrollib lihtsate arvutustehetedega kirja saatja kainuseastet, kui lühikese aja jooksul primitiivseid tehteid ära ei suudeta teha, siis e-maili saata ei saa :))))
Originaalis: "Posted by Jon Perlow, Gmail engineer
Sometimes I send messages I shouldn't send. Like the time I told that girl I had a crush on her over text message. Or the time I sent that late night email to my ex-girlfriend that we should get back together. Gmail can't always prevent you from sending messages you might later regret, but today we're launching a new Labs feature I wrote called Mail Goggles which may help."
Küsimus ei ole mitte selles, et poleks millestki kirjutada olnud, vaid lihtsalt kestev improvisatsiooni allikas kuivas järsult ära.
No ei teagi enam kust alustada...Kõige parem oleks muidugi alg´usest, aga mälu ei võta enam nii kaugele!
Anyways "Väikse Printsi Universumis": Möödunud neljapäeval käisin meteoorisadu jälgimas. Äärmiselt šeff tunne oli ja patareid said Xtra täis laetud, ilmselt on tegu kosmoloogiliste energiavoogudega (vähemalt see kõlab kenasti.) Või teine võimalus on see, et Öö mõjub mulle kuidagi hästi!
Vaatluse tegi absoulluutselt mitmekordselt lahedamaks veel paik, kus ma sündmuse ajal viibisin. Kujutlege ette paarikilomeetrise läbimõõduga lagedat põldu, mille keskel on Küngas. Ja Küngast ümbritseb igast küljest kõikide Udude Isa. Üldmulje oleks helikopteri pealt vaadatuna, et keset udumerd istuvad kaks inimest 10x10 m saarekesel lamamistoolidel ja kohvitassidega kaks inimest ja vahivad taevasse.
Minule endale meenus millegi pärast kohe noorusest (See ei ole naljakas, päriselt kah) tuttav "Väike Prints" ja selle universum. Teine moment oli muidugi Twilight Zone´st aga "Väike Prints" meeldib mulle endale selle koha pealt rohkem.
Ööst veel- Ma ei saa aru inimestest, kellele öö ei meeldi. Kas sellepärast, et öösel on pime? Pimedus ei ole hirmus vaid sellepärast siis valgust ei ole, tuletaks meelde, et kui pimedust ei oleks, ei oleks ka palju kiidetud valgust. Pimedus annab vabaduse, teha asju mida muidu võibolla ei julgekski või muid tumedaid tegusid. Öö annab lisaks veel kõvasti GeniaalOriginaalsust juurde ja avab mõtteahelad, mille peale ehk muidu ei tulekski- tulemused võivad üllatada mind ennastki. Minu enda hüpoteesi kohaselt ei levi öösel mööda maad niipalju tavalise halli massi argipäeva probleemid, mis muidu mõtlemist halvavad. Lisaks tarbitakse öösiti energiat kordades vähem a enda akude laadimiseks jääb rohkem Särtsu!
Selline mõningaid solvav jutulõik...
Veel ühe saavutusena hakkasin enda muusikakogu korrastama, et asju Kuskile ära saata ja uuele kraamile ruumi juurde teha. Ega ma kuskile kaugele sellega ei jõudnudki, iga asi on kuidagi armasaks saanud, isegi need, mida ma sajandeidˇˇ kuulanud polnud. Puhas taasavastamis rõõm :)
Tehke selle afro tantsuliigutusi järele kui suudate :)
Neile, keda huvitab minu QuantumOptika teema, ma tegin seda- abzoluutselt Finito, loodetavasti on žürii kriitika aus ja suurepärane. Töö käik päädis sellega, et ma saatsin eelmise laupäeva öösel koju tulles kõik eelnevalt tehtud töö julmalt AvaKosmosesse ja alustasin puhtalt lehelt. Ja see aitas, see tõesti aitas! 3 tassi kanget kohvi ja värk läks relativistlikeil kiirustel sinna kuhu ta minema pidi. ÖÖMÕJUD ruulivad maailma tõesti saja prozzendiliselt!!!!! No tõsi küll, paar Confusivat kohta tegin hommikul ümber ja spämmmisin kalli õpetaja postkasti 105kb jagu enam. Tulemuseks Laif +5
Öisetest e-mailidest rääkides. Google on igalpool esirinnas- nii on ta toonud turule uue toote nimega "Mail Goggles," mis peaks öiste "juhuslike" e-mailide hulka vähendama. Teenus kontrollib lihtsate arvutustehetedega kirja saatja kainuseastet, kui lühikese aja jooksul primitiivseid tehteid ära ei suudeta teha, siis e-maili saata ei saa :))))
Originaalis: "Posted by Jon Perlow, Gmail engineer
Sometimes I send messages I shouldn't send. Like the time I told that girl I had a crush on her over text message. Or the time I sent that late night email to my ex-girlfriend that we should get back together. Gmail can't always prevent you from sending messages you might later regret, but today we're launching a new Labs feature I wrote called Mail Goggles which may help."
esmaspäev, 22. september 2008
EtteHoiatades Jama & Isikupäratu
Soomlastega looduse radadel ehk Eesti-Soome koostööprojekt 2008.
Jaan-Juhan Oidermaa, 12c
2008. aasta kujunes tänu Viljandi Maagümnaasiumi ja Rauma Gümnaasiumii koostööprojektile erilisemaks, kui kooli juhtkond oleks osanud uneski näha. Esimest korda kooli ajaloos viidi läbi täieulatuslik sõpruskoolide vaheline projekt rahvusvahelises mastaabis. Eestist osales projektis 15 vabatahtlikku maagümnaasiumi 12. klassi loodusharust, Soome poolelt erinevas vanuses neliteist noort.
Palju juhuseid.
Suured asjad saavad tavaliselt alguse väikestest kokkusattumustest, nii juhtus ka seekord. Projekti alguseks võiks lugeda kaks aastat tagasi toimunud põgusat kohtumist meie kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Alli Lunteri ja Rauma Gümnaasiumi loodusõpetuse ja eesti keele õpetaja Juha-Lassi Tastiga, mis oli liivlaste mälestusüritusel Kuramaal Liivi rannas. Kohtumisel vahetati aadresse, mis andis lootust pikemaajalisemaks koostööks. Projekti aitas aga käima lükata Pasi Tanner, kelle endises koolis oli juba pikemat aega olnud ökoloogia erikursus Läänemere kohta. Tema poolt tuli ka idee korraldada välikursus Eestis. Tast otsis uuesti üles oma kontaktid Eestis, juhuslikult oli Alli Lunteril juhatada loodusõppe kallakuga klass, kelle poolt tuli äärmiselt positiivne vastukaja.
Rauma Gümnaasiumi õpetajad käisid eelmise aasta novembris maad kuulamas. Koos loodusõpetajate Helgi Isakannu ja Eve Ivaskiga käidi Soomaal plaani pidamas, pärast mitmeid täpsususi saadi ka pisidetailid paika ning lepiti kokku, et projekti esimene osa leiab aset juuni teisel nädalal Eestimaal, projekti teine osa aga septembri teisel nädalal Raumas ja Rauma saarestikus.
I pool: 9.-13.juuni 2008.
Projekti esimese osa põhieesmärgiks oli tutvustada soomlastele Eestile tüüpilisi maastikukooslusi. Hoolimata reisiväsimusest, (meeldetuletuseks, Viljandit ja Raumat lahutab viaMichelini andmetel 8 tundi praami-ja bussisõitu,) otsustasid soomlased esimesel päeval Eesti pankrannikut külastada. Samal päeval käidi ka Viljandi vaatamisväärsusega tutvumas.
Kahel järgneval päeval oldi laagris Soomaa puhke- ja külastuskeskuses, kust tehti väljasõite keskust ümbritevate puisniitude ja rabadega tutvumiseks. Mõned eesrindlikud Soome tütarlapsed käisid ka hoolimata jäisest veest rabalaugastes ujumas. Ent kõige ekstreemsemad sündmused toimusid siiski Soomaa ürgmetsades - vargsi läbiti padrikuid, kus tugevate tuulte ja kobraste mõjul murdusid grupist vaevalt saja meetri kaugusel paarikümne meetri kõrgused haavad.
Ka ööd ei möödunud tegevusetult - näiteks õpetas kohalik šamaan Algis Martsoo kuidas erinevate looduseskasvavate taimede abil end transsi viia, saadud teadmistepagasiga tantsiti hiljem paduvihmas ümber lõkke. Samuti organiseerisid Soome entusiastlikud õpetajad vabatahtlike jaoks hilisõhtul ja varahommikul retki kohaliku looma– ja linnuriigiga tutvumiseks.
Neljapäeval toimus erskursioon Kagu-Eestis, mille kuppelmaastik oli soomlastele täielikult tundmatu. Kogu selle aja oli meie giidiks loodusesõber Peep Tobreluts, kelle humoorikad lühilood kohalikust elust andsid teekonnale tublisti vürtsi juurde. Reedene lahkumine kujunes emotsionaalsemaks, kui algselt arvata oli, kuid südames oli teadmine, et see ei jää viimaseks kohtumiseks.
II pool: 8.-12. september 2008.
Vaatamata väljasõidul tekkinud pisiprobleemidele jõuti kell 21 kerge hilinemisega Raumasse, kus eesti õpilased otsekohe organiseeritult peredesse majutati. Järgnev päev möödus Rauma ümbruse kultuurimälestistega tutvudes, õhtul saabuti Pöllöskäri õpilaskodusse. Õpilaskodu ise paikneb merest vaid mõnekümne meetri kaugusel, seega sobis asupaik Läänemere erikursuse teemaga hästi kokku. Esimeseks soomlasi ja eestlasi ühendavaks lüliks osutus merekaldal paiknev saun ja loomulikult meri.
Pärast saunaüritusi toimusid hiliste öötundideni teeõhtud, saadi 10. septembril viimaks aru, et tegu pole sugugi lõbureisiga - õpetajad Pasi Tanner ja Juha-Lassi Tast panid proovile nii õpilaste kannatuse, loogilise mõtlemise kui ka loodusalased teadmised. Väsinult, kuid rahulolevalt saadi alles koiduhakul magama.
Järgmisel päeval sõideti Rauma Mereakadeemiale kuuluva Fanni-nimelise õppelaevaga Rauma saarestikus. Algne sihtkoht, Kuuskajasakari, endine garnisonisaar jäi kahjuks programmist ära, kuid päikesekiirtes helkiv veteväli kompenseeris selle täielikult. Õhtul oli kogu projekti kokkuvõttev viktoriin, kus eestlased lippu kõrgel hoidsid ja seisuga 10:9 võitsid. Rahvustevaheline jää sulas tol õhtul täielikult ning meeltesse sugenes nukrus - see oli päev, mil kogu projektis osalenud seltskond viimast korda koos aega sai veeta.
Viimasel päeval tutvuti Rauma Gümnaasiumi ja UNESCO maailmapärandisse kuuluva puidust vanalinnaga. Seejärel oligi käes lõplik lahkumishetk, pärast viimaseid emotsionaalseid hüvastijätte hakati oma kodulinna poole tagasi sõitma.
Sellega ongi 2008. aasta projekt lõppenud, kuid saadud kogemused ja ei hävi, järelkajana nii Eestist kui ka Soomest tulnud arvamuste põhjal võib oletada, et projekti käigus loodud sõprussidemed jäävad kestma aastateks. Seega loodetavasti ei jää see viimaseks niisuguseks ürituseks ning tähistab koolidevahelises koostöös uut etappi. Igatahes järgmistele maagümnaasiumi loodusklassidele on rajatud ilus traditsioon.
Jaan-Juhan Oidermaa, 12c
2008. aasta kujunes tänu Viljandi Maagümnaasiumi ja Rauma Gümnaasiumii koostööprojektile erilisemaks, kui kooli juhtkond oleks osanud uneski näha. Esimest korda kooli ajaloos viidi läbi täieulatuslik sõpruskoolide vaheline projekt rahvusvahelises mastaabis. Eestist osales projektis 15 vabatahtlikku maagümnaasiumi 12. klassi loodusharust, Soome poolelt erinevas vanuses neliteist noort.
Palju juhuseid.
Suured asjad saavad tavaliselt alguse väikestest kokkusattumustest, nii juhtus ka seekord. Projekti alguseks võiks lugeda kaks aastat tagasi toimunud põgusat kohtumist meie kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Alli Lunteri ja Rauma Gümnaasiumi loodusõpetuse ja eesti keele õpetaja Juha-Lassi Tastiga, mis oli liivlaste mälestusüritusel Kuramaal Liivi rannas. Kohtumisel vahetati aadresse, mis andis lootust pikemaajalisemaks koostööks. Projekti aitas aga käima lükata Pasi Tanner, kelle endises koolis oli juba pikemat aega olnud ökoloogia erikursus Läänemere kohta. Tema poolt tuli ka idee korraldada välikursus Eestis. Tast otsis uuesti üles oma kontaktid Eestis, juhuslikult oli Alli Lunteril juhatada loodusõppe kallakuga klass, kelle poolt tuli äärmiselt positiivne vastukaja.
Rauma Gümnaasiumi õpetajad käisid eelmise aasta novembris maad kuulamas. Koos loodusõpetajate Helgi Isakannu ja Eve Ivaskiga käidi Soomaal plaani pidamas, pärast mitmeid täpsususi saadi ka pisidetailid paika ning lepiti kokku, et projekti esimene osa leiab aset juuni teisel nädalal Eestimaal, projekti teine osa aga septembri teisel nädalal Raumas ja Rauma saarestikus.
I pool: 9.-13.juuni 2008.
Projekti esimese osa põhieesmärgiks oli tutvustada soomlastele Eestile tüüpilisi maastikukooslusi. Hoolimata reisiväsimusest, (meeldetuletuseks, Viljandit ja Raumat lahutab viaMichelini andmetel 8 tundi praami-ja bussisõitu,) otsustasid soomlased esimesel päeval Eesti pankrannikut külastada. Samal päeval käidi ka Viljandi vaatamisväärsusega tutvumas.
Kahel järgneval päeval oldi laagris Soomaa puhke- ja külastuskeskuses, kust tehti väljasõite keskust ümbritevate puisniitude ja rabadega tutvumiseks. Mõned eesrindlikud Soome tütarlapsed käisid ka hoolimata jäisest veest rabalaugastes ujumas. Ent kõige ekstreemsemad sündmused toimusid siiski Soomaa ürgmetsades - vargsi läbiti padrikuid, kus tugevate tuulte ja kobraste mõjul murdusid grupist vaevalt saja meetri kaugusel paarikümne meetri kõrgused haavad.
Ka ööd ei möödunud tegevusetult - näiteks õpetas kohalik šamaan Algis Martsoo kuidas erinevate looduseskasvavate taimede abil end transsi viia, saadud teadmistepagasiga tantsiti hiljem paduvihmas ümber lõkke. Samuti organiseerisid Soome entusiastlikud õpetajad vabatahtlike jaoks hilisõhtul ja varahommikul retki kohaliku looma– ja linnuriigiga tutvumiseks.
Neljapäeval toimus erskursioon Kagu-Eestis, mille kuppelmaastik oli soomlastele täielikult tundmatu. Kogu selle aja oli meie giidiks loodusesõber Peep Tobreluts, kelle humoorikad lühilood kohalikust elust andsid teekonnale tublisti vürtsi juurde. Reedene lahkumine kujunes emotsionaalsemaks, kui algselt arvata oli, kuid südames oli teadmine, et see ei jää viimaseks kohtumiseks.
II pool: 8.-12. september 2008.
Vaatamata väljasõidul tekkinud pisiprobleemidele jõuti kell 21 kerge hilinemisega Raumasse, kus eesti õpilased otsekohe organiseeritult peredesse majutati. Järgnev päev möödus Rauma ümbruse kultuurimälestistega tutvudes, õhtul saabuti Pöllöskäri õpilaskodusse. Õpilaskodu ise paikneb merest vaid mõnekümne meetri kaugusel, seega sobis asupaik Läänemere erikursuse teemaga hästi kokku. Esimeseks soomlasi ja eestlasi ühendavaks lüliks osutus merekaldal paiknev saun ja loomulikult meri.
Pärast saunaüritusi toimusid hiliste öötundideni teeõhtud, saadi 10. septembril viimaks aru, et tegu pole sugugi lõbureisiga - õpetajad Pasi Tanner ja Juha-Lassi Tast panid proovile nii õpilaste kannatuse, loogilise mõtlemise kui ka loodusalased teadmised. Väsinult, kuid rahulolevalt saadi alles koiduhakul magama.
Järgmisel päeval sõideti Rauma Mereakadeemiale kuuluva Fanni-nimelise õppelaevaga Rauma saarestikus. Algne sihtkoht, Kuuskajasakari, endine garnisonisaar jäi kahjuks programmist ära, kuid päikesekiirtes helkiv veteväli kompenseeris selle täielikult. Õhtul oli kogu projekti kokkuvõttev viktoriin, kus eestlased lippu kõrgel hoidsid ja seisuga 10:9 võitsid. Rahvustevaheline jää sulas tol õhtul täielikult ning meeltesse sugenes nukrus - see oli päev, mil kogu projektis osalenud seltskond viimast korda koos aega sai veeta.
Viimasel päeval tutvuti Rauma Gümnaasiumi ja UNESCO maailmapärandisse kuuluva puidust vanalinnaga. Seejärel oligi käes lõplik lahkumishetk, pärast viimaseid emotsionaalseid hüvastijätte hakati oma kodulinna poole tagasi sõitma.
Sellega ongi 2008. aasta projekt lõppenud, kuid saadud kogemused ja ei hävi, järelkajana nii Eestist kui ka Soomest tulnud arvamuste põhjal võib oletada, et projekti käigus loodud sõprussidemed jäävad kestma aastateks. Seega loodetavasti ei jää see viimaseks niisuguseks ürituseks ning tähistab koolidevahelises koostöös uut etappi. Igatahes järgmistele maagümnaasiumi loodusklassidele on rajatud ilus traditsioon.
esmaspäev, 15. september 2008
Oh-Oh-kui hea!!!
H´Õu Hei!!!
Üle hulga aja sain jälle kooli, seepärast ei üllatunud ma, et vahepeal oli toimunud füüsikas KT ja teise tunni ajal oli täna Mates KT. Homme, Ülehomme ja millalgi veel on veel töid. Seega see nädal tuleb ilmselt selles valdkonnas täielik FEIL!!! Et seda vältida, pean vahelduseks õppima kah. Aga aitab sellest õpilase laadis kurtmisest, mida RATE.ee-s igas kolmandas ajaveebis kohtab.
Pühapäeval käisin oma kalli õega uut eesti mängufilmi "Mina Olin Siin" vaatamas.
Üldine: Peale Eesti on olemas veel Teine Eesti, mida me naljalt päevavalguses ei kohta, kui see just Su krediitkaarti või mobiili ära varastada ei üritada. Teises Eestis elavad inimesed on sunnitud tegema jubedusi, et üldse elus püsida, kuid ka nendel on tegelikuses plaanid ja unistused. Ent unistused kuhtuvad, kui Sa meeletusterongilt õigel ajal maha ei hüpata ei suuda.Aga kas oleme me valmis, et valget inimrämpsu ise üritada rongi pealt ära kiskuda?
Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest".
Stoori: 17-aastane Kalamajandis elav Rassile meeldiks elada ühiskonna normidele vastavat elu. Aga unistustele vastavat elu ei saa ju ometigi saavutada, kui on vaja rikkuda seadusi, et üleüldse elus püsida. Sind vihatakse, Sinust vaadatakse tänaval kõndides mööda- kuid Sa püüad ikkagi sellest kõigest lahti rabeleda, ainult pärast seda Viimast otsa. Ent Viimane ots saabub seda kiiremini, mida Suurema otsa Sa teed. Suur ots võib osutuda liiga suureks, aga Sul on Lootus! isegi kui see peitub hämaras narkootikumiäris.
Miks vaadata?: See on Eesti film!!! Ja see on sama hea kui "This is England" või "Der Freie Wille," ainult et see on eestikeelne. Paneb samamoodi halle ajurakke liigutama, seega hea vaheldus tavapärasele American Dream´ile.
Hinnang: Suurepärane film Eesti enda tegijate poolt, noored näitlejad Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre jt. mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Kui Sa ei ole varem raamatut lugenud, ei suuda Sa aimata, mis järgmiseks tuleb, kui oled, on ikkagi hea vaadata.
TAIES *****
HUUMOR ***
MÄRUL ***
PÕNEVUS ****
TUNDED ****
EROOTIKA *
Kuna mul läinud kolmapäeval ei olnud võimalik CERN-i maailmalõpu masina käimapanekust kirjutada, siis kirjutan ma sellest täna. 10ndal septembril kell 10:00 pandi see masin esimest korda käima, korgid läbi ei põlenud, seega tagas see vaatlejate 3 minutipikkuse ovatsioonidehoo. Muidugi seda suurt tulemust esimese korraga ei saavutatud, aga ega seda ei loodetudki. Igaljuhul,
CERN Large Hadron Collider ehk CERN´i Suur Osakeste Kokkupõrkur koosneb mitmest eri instrumendist.
ALICE: LHC põrgatab selle eksperimendi jaoks kaks eri osakest ( Plii ioonid või prootonid) omavahel valgusele lähedasel kiirusel kokku. See omakorda tekitab temperatuuri, mis 100 000 korda kõrgem kui Päikese südames ja peaks sulatama isegi aatomid. Sula ainemass vabastab uut tüüpi kvargid ja gluoonid, mis eksisteerisid viimati pärast Suurt Pauku.
ATLAS & CMS: Kaks erinevat seadeldist, mis mõlemad on suutelised uurima ükskõik milliseid füüsikale tuntud/tundmatuid osakesi, mis võiks pärast Suurt Põrkumist tekkida, kaasa arvatud müstilist Higgs´i bosonit ja paljale silmale nähtamatuid dimensioone, millest arvatavasti koosneb Tume Aine.
Et asja veel lihtsmaks teha lisan ma CERN´i fanaatikute poolt kokkupandud räppvideo:
Ja lõpuks, täna tuli mulle Enter´ist SMS, et mu digiseebikarp on parandatusest tagasi. ViVa!!! Ilmselt on mu praegused tunded samasugused, kui mulle oleks kujutletava amputeeritud käe asemel uus käsi kasvanud. Aga nüüd "Mina olin Siin" raamatut lugema....
Üle hulga aja sain jälle kooli, seepärast ei üllatunud ma, et vahepeal oli toimunud füüsikas KT ja teise tunni ajal oli täna Mates KT. Homme, Ülehomme ja millalgi veel on veel töid. Seega see nädal tuleb ilmselt selles valdkonnas täielik FEIL!!! Et seda vältida, pean vahelduseks õppima kah. Aga aitab sellest õpilase laadis kurtmisest, mida RATE.ee-s igas kolmandas ajaveebis kohtab.
Pühapäeval käisin oma kalli õega uut eesti mängufilmi "Mina Olin Siin" vaatamas.
Üldine: Peale Eesti on olemas veel Teine Eesti, mida me naljalt päevavalguses ei kohta, kui see just Su krediitkaarti või mobiili ära varastada ei üritada. Teises Eestis elavad inimesed on sunnitud tegema jubedusi, et üldse elus püsida, kuid ka nendel on tegelikuses plaanid ja unistused. Ent unistused kuhtuvad, kui Sa meeletusterongilt õigel ajal maha ei hüpata ei suuda.Aga kas oleme me valmis, et valget inimrämpsu ise üritada rongi pealt ära kiskuda?
Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest".
Stoori: 17-aastane Kalamajandis elav Rassile meeldiks elada ühiskonna normidele vastavat elu. Aga unistustele vastavat elu ei saa ju ometigi saavutada, kui on vaja rikkuda seadusi, et üleüldse elus püsida. Sind vihatakse, Sinust vaadatakse tänaval kõndides mööda- kuid Sa püüad ikkagi sellest kõigest lahti rabeleda, ainult pärast seda Viimast otsa. Ent Viimane ots saabub seda kiiremini, mida Suurema otsa Sa teed. Suur ots võib osutuda liiga suureks, aga Sul on Lootus! isegi kui see peitub hämaras narkootikumiäris.
Miks vaadata?: See on Eesti film!!! Ja see on sama hea kui "This is England" või "Der Freie Wille," ainult et see on eestikeelne. Paneb samamoodi halle ajurakke liigutama, seega hea vaheldus tavapärasele American Dream´ile.
Hinnang: Suurepärane film Eesti enda tegijate poolt, noored näitlejad Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre jt. mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Kui Sa ei ole varem raamatut lugenud, ei suuda Sa aimata, mis järgmiseks tuleb, kui oled, on ikkagi hea vaadata.
TAIES *****
HUUMOR ***
MÄRUL ***
PÕNEVUS ****
TUNDED ****
EROOTIKA *
Kuna mul läinud kolmapäeval ei olnud võimalik CERN-i maailmalõpu masina käimapanekust kirjutada, siis kirjutan ma sellest täna. 10ndal septembril kell 10:00 pandi see masin esimest korda käima, korgid läbi ei põlenud, seega tagas see vaatlejate 3 minutipikkuse ovatsioonidehoo. Muidugi seda suurt tulemust esimese korraga ei saavutatud, aga ega seda ei loodetudki. Igaljuhul,
CERN Large Hadron Collider ehk CERN´i Suur Osakeste Kokkupõrkur koosneb mitmest eri instrumendist.
ALICE: LHC põrgatab selle eksperimendi jaoks kaks eri osakest ( Plii ioonid või prootonid) omavahel valgusele lähedasel kiirusel kokku. See omakorda tekitab temperatuuri, mis 100 000 korda kõrgem kui Päikese südames ja peaks sulatama isegi aatomid. Sula ainemass vabastab uut tüüpi kvargid ja gluoonid, mis eksisteerisid viimati pärast Suurt Pauku.
ATLAS & CMS: Kaks erinevat seadeldist, mis mõlemad on suutelised uurima ükskõik milliseid füüsikale tuntud/tundmatuid osakesi, mis võiks pärast Suurt Põrkumist tekkida, kaasa arvatud müstilist Higgs´i bosonit ja paljale silmale nähtamatuid dimensioone, millest arvatavasti koosneb Tume Aine.
Et asja veel lihtsmaks teha lisan ma CERN´i fanaatikute poolt kokkupandud räppvideo:
Ja lõpuks, täna tuli mulle Enter´ist SMS, et mu digiseebikarp on parandatusest tagasi. ViVa!!! Ilmselt on mu praegused tunded samasugused, kui mulle oleks kujutletava amputeeritud käe asemel uus käsi kasvanud. Aga nüüd "Mina olin Siin" raamatut lugema....
laupäev, 13. september 2008
Soome vol.2
Nagu eelpool lubatud,otsustasin ma kontrollida, kas Haloneni avaldusi toetab ka tavaline soomlane või on valitsus oma rahvast distantseerunud. Selleks viisin läbi üldküsitluse ja grupi intervjuu.
Kui arvesse võtta fakti, et Teie president Tarja Halonen tegi umbes nädal aega tagasi avalduse Baltimaade liigse jäikuse suhtes suhetes Venemaaga, kas Soome "pehme" poliitika on tõesti õige viis Venemaaga suhtlemiseks või pooldate karmimat seisukohavõttu?
Juhani (46): See on ebamugav küsimus, kuna kui väidaksin vastupidist, tähendaks see, et ma ei usalda oma presidenti, aga üleüldiselt arvan ma tõesti, et Soome käitub veidi liiga hellalt.
Yanina (27): Ma arvan, et Venemaad kardetakse liiga palju, kuigi tegelikkuses pole enam erilist põhjust seda teha. NLiidust on alles vaid suured sõnad.
On midagi kindlalt, mida Te teha sooviksite? Sanktsioonid, jäigemad seisukohavõtud?
Timo (26): Sanktsioonide kehtestamine oleks liialt raske, kuna meie majandus on Venemaaga liiga tihedalt seotud. Tegelikuses osa soomlasi kadestab Teid, et Teil oli julgust teha 90-ndatel hüpe tundmatusseja integreeruda Lääne majandusse. Ma soovin, et Soomel oleks selline võimalus.
Kimmo (31): Tõesti! Otseselt me majanduskraane kinni keerata ei saa, aga kaudselt saaksime erinevate Nõukogude kaudu Venemaad küll mõjutada
Anna (22): Soome peaks tegema jäigema seisukohavõtu, millega avaldaks toetust Ida-Euroopale ja sellega aitaks sõnumit paremini Lääne-Euroopasse viia.
Mida Te Georgia-Vene sõjast arvate, kas Vene jõu demonstratsioon oli ülepakutud?
Juhani: Kui eestlastel, lätlastel ja kõigil teistel rahvastel, oli õigus oma riiki luua, siis miks mitte osseetidel? Mul on kahju, et valiti selleks sellised meetodid.
Kimmo: Ma ei oleks sellega päris nõus. Kui osseetidel oli õigus oma riigile, siis miks ei või me anda saamidele täielikult oma riigi? Osseetiate ühendamine on vaid ettekääne Vene mõjuvõimu suurendamiseks regioonis. Seega osseedid tegelikuses sellest ei võida.
Yanina: Iga riik, mis on tsiviilelanike verele ehitatud, ei ole väärt kandma riigi nime. Ma saan aru, et osseetidel oli õigus kasutada jõudu oma kodude kaitsmiseks, kuid see ei õigusta grusiinide majade põletamist. Kindlasti ei olnud Vene armeel õigust tungida suveräänse Georgia aladele.
Kui vaadata musta stenaariumi ja Vene tegevust Georgias, kas sarnane stenaarium võib juhtuda Baltimaades või isegi Soomes?
Timo: Ma ei väida, et seda ei võiks juhtuda, aga see on äärmiselt ebatõenäoline. Eesti ja Baltimaad kuuluvad ju NATO-sse ja Soome traditsioonilises mõttes sõjalise teerulliga ülesõitmine on ääretult raske ja ressursi mahukas.
Anna: See võib juhtuda vaid siis, kui Venemaa eesotsa asuks tõeline hullumeelne. Praegu on meil vedanud, sest hullumeelsed, kes Venemaad juhivad on samas olnud ka üpris kaalutletud käitumisega.
Juhani: Seda lihtsalt ei saa tänapäeva maailmas juhtuda. Ainus, millega Venemaa Soomet tõeliselt haavata saaks, oleks tsiviil sihtmärkide ja infrastruktuuri pommitamine. Partisanisõda Venemaa üle ei elaks.
Ütleme siiski, et see juhtub. Eestis on laialt levinud uskumus, et Soome teeb õigesti, et magavat karu ei häiri, aga kui karu siiski ärkab, võtab ta vasakust käest Soome pussi ja lööb karu järgmisse talveunnne. Kui paljud soomlased, eriti noorema põlvkonna hulgas, on valmis Soome eest oma elu andma?
Kimmo: Tavaolukorras võib-olla selle peale nii väga ei mõelda, kuid kui midagi sellist peaks juhtuma on iga soomlane valmis seda tegema.
Anna: Eestlased hindavad meid siiski veidi üle, me ei läheks kunagi meelsasti sõtta, nagu ükskõik milline Euroopa riik, kuid kui vajadus seda sunnib, ei usu ma, et keegi sihilikult kõrvale jääks. Me mäletame ajalugu.
Kui paljud soomlased näeksid end NATO vihmavarju all?
Juhani: Soome NATO-sse astumine vaid pingestaks suhteid Ida & Lääne vahel. Praeguse seisuga on Soome neutraalne. Peaksime eeskuju võtma Rootsist, kellel on õnnestunud suuri sõdu 250 aastat vältida.
Timo: Noorema põlvkonna seas on siiski levinud uskumus, et NATO oleks parim julgeoleku garantii ükskõik mille suhtes.
Yanina: Julgeoleku tagamist aitab kohe kindlasti kindlustada ka meie, Soome&Eesti, tihedad sõprussidemed ja ühisõppused, nagu see seni toimunud on.
Lõpetuseks, kas Venemaa valitsust tuleks muuta ja mis vahendeid selleks valida?
Kimmo: Sõjalised vahendid langevad kohe kindlasti ära, sest siis langeks me ise Vene praeguse juhtkonna tasemele. Peaksime suuremat toetust avaldama Soome opositsioonile.
Lisaks tähendaks sõjaline sekkumine seda, et meie vastu astuks üles kogu vene rahvas, kaasa arvatud ka need, kes praegusel hetkel opositsioonis on.
Yanina: Praegust olukorda tuleb mõjutada vaikselt ja targalt, liiga järsud muutused viiksid Jeltsini aegse kauboikapitalismini ja teist sellist lainet lihtvenelane üle ei elaks.
TÄHELEPANU: Asi läheb täiendamisele niipea kui ma oma musta märkmiku üles leian
Kui arvesse võtta fakti, et Teie president Tarja Halonen tegi umbes nädal aega tagasi avalduse Baltimaade liigse jäikuse suhtes suhetes Venemaaga, kas Soome "pehme" poliitika on tõesti õige viis Venemaaga suhtlemiseks või pooldate karmimat seisukohavõttu?
Juhani (46): See on ebamugav küsimus, kuna kui väidaksin vastupidist, tähendaks see, et ma ei usalda oma presidenti, aga üleüldiselt arvan ma tõesti, et Soome käitub veidi liiga hellalt.
Yanina (27): Ma arvan, et Venemaad kardetakse liiga palju, kuigi tegelikkuses pole enam erilist põhjust seda teha. NLiidust on alles vaid suured sõnad.
On midagi kindlalt, mida Te teha sooviksite? Sanktsioonid, jäigemad seisukohavõtud?
Timo (26): Sanktsioonide kehtestamine oleks liialt raske, kuna meie majandus on Venemaaga liiga tihedalt seotud. Tegelikuses osa soomlasi kadestab Teid, et Teil oli julgust teha 90-ndatel hüpe tundmatusseja integreeruda Lääne majandusse. Ma soovin, et Soomel oleks selline võimalus.
Kimmo (31): Tõesti! Otseselt me majanduskraane kinni keerata ei saa, aga kaudselt saaksime erinevate Nõukogude kaudu Venemaad küll mõjutada
Anna (22): Soome peaks tegema jäigema seisukohavõtu, millega avaldaks toetust Ida-Euroopale ja sellega aitaks sõnumit paremini Lääne-Euroopasse viia.
Mida Te Georgia-Vene sõjast arvate, kas Vene jõu demonstratsioon oli ülepakutud?
Juhani: Kui eestlastel, lätlastel ja kõigil teistel rahvastel, oli õigus oma riiki luua, siis miks mitte osseetidel? Mul on kahju, et valiti selleks sellised meetodid.
Kimmo: Ma ei oleks sellega päris nõus. Kui osseetidel oli õigus oma riigile, siis miks ei või me anda saamidele täielikult oma riigi? Osseetiate ühendamine on vaid ettekääne Vene mõjuvõimu suurendamiseks regioonis. Seega osseedid tegelikuses sellest ei võida.
Yanina: Iga riik, mis on tsiviilelanike verele ehitatud, ei ole väärt kandma riigi nime. Ma saan aru, et osseetidel oli õigus kasutada jõudu oma kodude kaitsmiseks, kuid see ei õigusta grusiinide majade põletamist. Kindlasti ei olnud Vene armeel õigust tungida suveräänse Georgia aladele.
Kui vaadata musta stenaariumi ja Vene tegevust Georgias, kas sarnane stenaarium võib juhtuda Baltimaades või isegi Soomes?
Timo: Ma ei väida, et seda ei võiks juhtuda, aga see on äärmiselt ebatõenäoline. Eesti ja Baltimaad kuuluvad ju NATO-sse ja Soome traditsioonilises mõttes sõjalise teerulliga ülesõitmine on ääretult raske ja ressursi mahukas.
Anna: See võib juhtuda vaid siis, kui Venemaa eesotsa asuks tõeline hullumeelne. Praegu on meil vedanud, sest hullumeelsed, kes Venemaad juhivad on samas olnud ka üpris kaalutletud käitumisega.
Juhani: Seda lihtsalt ei saa tänapäeva maailmas juhtuda. Ainus, millega Venemaa Soomet tõeliselt haavata saaks, oleks tsiviil sihtmärkide ja infrastruktuuri pommitamine. Partisanisõda Venemaa üle ei elaks.
Ütleme siiski, et see juhtub. Eestis on laialt levinud uskumus, et Soome teeb õigesti, et magavat karu ei häiri, aga kui karu siiski ärkab, võtab ta vasakust käest Soome pussi ja lööb karu järgmisse talveunnne. Kui paljud soomlased, eriti noorema põlvkonna hulgas, on valmis Soome eest oma elu andma?
Kimmo: Tavaolukorras võib-olla selle peale nii väga ei mõelda, kuid kui midagi sellist peaks juhtuma on iga soomlane valmis seda tegema.
Anna: Eestlased hindavad meid siiski veidi üle, me ei läheks kunagi meelsasti sõtta, nagu ükskõik milline Euroopa riik, kuid kui vajadus seda sunnib, ei usu ma, et keegi sihilikult kõrvale jääks. Me mäletame ajalugu.
Kui paljud soomlased näeksid end NATO vihmavarju all?
Juhani: Soome NATO-sse astumine vaid pingestaks suhteid Ida & Lääne vahel. Praeguse seisuga on Soome neutraalne. Peaksime eeskuju võtma Rootsist, kellel on õnnestunud suuri sõdu 250 aastat vältida.
Timo: Noorema põlvkonna seas on siiski levinud uskumus, et NATO oleks parim julgeoleku garantii ükskõik mille suhtes.
Yanina: Julgeoleku tagamist aitab kohe kindlasti kindlustada ka meie, Soome&Eesti, tihedad sõprussidemed ja ühisõppused, nagu see seni toimunud on.
Lõpetuseks, kas Venemaa valitsust tuleks muuta ja mis vahendeid selleks valida?
Kimmo: Sõjalised vahendid langevad kohe kindlasti ära, sest siis langeks me ise Vene praeguse juhtkonna tasemele. Peaksime suuremat toetust avaldama Soome opositsioonile.
Lisaks tähendaks sõjaline sekkumine seda, et meie vastu astuks üles kogu vene rahvas, kaasa arvatud ka need, kes praegusel hetkel opositsioonis on.
Yanina: Praegust olukorda tuleb mõjutada vaikselt ja targalt, liiga järsud muutused viiksid Jeltsini aegse kauboikapitalismini ja teist sellist lainet lihtvenelane üle ei elaks.
TÄHELEPANU: Asi läheb täiendamisele niipea kui ma oma musta märkmiku üles leian
neljapäev, 4. september 2008
Soome loodustripi kohta inffi vol.2
Ökoloogia välikursuse programm 8.9. - 12.9. 2008
esm 8.9. saabumine Raumasse kell 20 - 21, majutumine peredesse
teis 9.9. Pori
kell 8.30 ärasõit Porisse, kus tutvutakse tuulejaamaga ja Reposaarega. Toitlustus Meri-Pori loodusteadusgümnaasiumis. Reis jätkub umbes kell 14.00 Harjavaltasse ja sealt Panelia/Eura kaudu Raumasse.
Majutumine Pölläkaris. Koondumine, õhtuprogramm, õhtusöök ja saun (võtke sauna- ja supelriided kaasa!)
kolm 10.9. Pölläkari
Rannanoot, võrgusari, veeputukad, taimed, akvaaariote varustamine, toiduahelad, toiduvõrgud, bioloogine mitmekesisus, taimede kogumine ja määramine, õhtuprogramm, saun
Toitlustus: hommikusöök, lõuna, õhtusöök
nelj 11.9. Raumameri / Kuuskajaskari
Hommikuprogramm, taimeeksamid (muu programm lahtine)
Toitlustus koolis kell 11
kell 12 ärasõit Fanni-paadiga merele. Kohvi/tee + saia Kuuskajasakaris (endine garnisonisaar). Eesti külalised + õpetajad (Fannis on ruumi ainult 20 jaoks). Kõik koos õhtul Pölläkaris (Soome õpilased tulevad bussiga).
reed 12.9.
Hommikul Pölläkarist kooli. Kooliga tutvumine, Vana Rauma ekskursioon.
Külaliste lahkumine u. 12 - 13.
Tere tulemast meie juurde külla! Kas teil on veel mingeid soove? Võtke sauna- ja supelriided kaasa (ning eestikeelsed taime- ja veeputukate määrajad)!
kohtumiseni Raumas, Juha-Lassi
esm 8.9. saabumine Raumasse kell 20 - 21, majutumine peredesse
teis 9.9. Pori
kell 8.30 ärasõit Porisse, kus tutvutakse tuulejaamaga ja Reposaarega. Toitlustus Meri-Pori loodusteadusgümnaasiumis. Reis jätkub umbes kell 14.00 Harjavaltasse ja sealt Panelia/Eura kaudu Raumasse.
Majutumine Pölläkaris. Koondumine, õhtuprogramm, õhtusöök ja saun (võtke sauna- ja supelriided kaasa!)
kolm 10.9. Pölläkari
Rannanoot, võrgusari, veeputukad, taimed, akvaaariote varustamine, toiduahelad, toiduvõrgud, bioloogine mitmekesisus, taimede kogumine ja määramine, õhtuprogramm, saun
Toitlustus: hommikusöök, lõuna, õhtusöök
nelj 11.9. Raumameri / Kuuskajaskari
Hommikuprogramm, taimeeksamid (muu programm lahtine)
Toitlustus koolis kell 11
kell 12 ärasõit Fanni-paadiga merele. Kohvi/tee + saia Kuuskajasakaris (endine garnisonisaar). Eesti külalised + õpetajad (Fannis on ruumi ainult 20 jaoks). Kõik koos õhtul Pölläkaris (Soome õpilased tulevad bussiga).
reed 12.9.
Hommikul Pölläkarist kooli. Kooliga tutvumine, Vana Rauma ekskursioon.
Külaliste lahkumine u. 12 - 13.
Tere tulemast meie juurde külla! Kas teil on veel mingeid soove? Võtke sauna- ja supelriided kaasa (ning eestikeelsed taime- ja veeputukate määrajad)!
kohtumiseni Raumas, Juha-Lassi
pühapäev, 31. august 2008
12c tunniplaan
E:
Matemaatika – Lükk
Matemaatika – Lükk
Ajalugu – Kangro
Kunstiajalugu – Runing
Emakeel – Lunter
Füüsika – Tullino
Füüsika – Tullino
T:
Keh kasv-Aun/Luhakooder
Keh kasv-Aun/Luhkooder
Inglise – Teras/Saamot
Inglise – Teras/Saamot
Ajalugu – Kangro
Emakeel – Lunter
Emakeel – Lunter
Kunstiajalugu – Runing
K:
Emakeel – Lunter
Füüsika – Tullino
Matemaatika – Lükk
Matemaatika – Lükk
Saksa/vene
Kunstiajalugu – Runing
Füüsika – Tullino
N:
Inglise – Saamot/Teras
Inglise – Saamot/Teras
Saksa/vene
Saksa/vene
Ajalugu – Kangro
Matemaatika – Lükk
Füüsika – Tullino
R:
Kunstiajalugu – Runing
Kunstiajalugu – Runing
Ajalugu – Kangro
Ajalugu – Kangro
Emakeel – Lunter
Tundmatu tinasõduri soovil: peaaegu kõik tunnid ruumis number 37 või nii nad räägivad ja aidaku meid jumal...
Neljapäeval germaanlased ruumis (supriiz-supriiz) 38 ja kolmapäeval Tõ-s (Dont ask what it means)
&
Kõik Inglise keeled Ke-s, mis julma loogika alusel peaks tähendama keeltemaja/klassi
/me hides ja salutes tundmatule tinasõdurile
Matemaatika – Lükk
Matemaatika – Lükk
Ajalugu – Kangro
Kunstiajalugu – Runing
Emakeel – Lunter
Füüsika – Tullino
Füüsika – Tullino
T:
Keh kasv-Aun/Luhakooder
Keh kasv-Aun/Luhkooder
Inglise – Teras/Saamot
Inglise – Teras/Saamot
Ajalugu – Kangro
Emakeel – Lunter
Emakeel – Lunter
Kunstiajalugu – Runing
K:
Emakeel – Lunter
Füüsika – Tullino
Matemaatika – Lükk
Matemaatika – Lükk
Saksa/vene
Kunstiajalugu – Runing
Füüsika – Tullino
N:
Inglise – Saamot/Teras
Inglise – Saamot/Teras
Saksa/vene
Saksa/vene
Ajalugu – Kangro
Matemaatika – Lükk
Füüsika – Tullino
R:
Kunstiajalugu – Runing
Kunstiajalugu – Runing
Ajalugu – Kangro
Ajalugu – Kangro
Emakeel – Lunter
Tundmatu tinasõduri soovil: peaaegu kõik tunnid ruumis number 37 või nii nad räägivad ja aidaku meid jumal...
Neljapäeval germaanlased ruumis (supriiz-supriiz) 38 ja kolmapäeval Tõ-s (Dont ask what it means)
&
Kõik Inglise keeled Ke-s, mis julma loogika alusel peaks tähendama keeltemaja/klassi
/me hides ja salutes tundmatule tinasõdurile
laupäev, 30. august 2008
Soome loodustripi kohta inffi
Meie kalli suure juhi & õpetaja
poolt edastatud info kogus häiris mind, seega
mängisin veidi "uurivat tüütust" & otsustasin pöörduda originaal allika poole
aga see töötas! see tõesti töötas!!!:
-----------------------------------------------------------------------------------
Juha-Lassi Tast
saajale mina
näita detaile 20:17 (21 minuti eest)
Tere, Juku Johannes!
Kava on niisugune, et oleme kõik koos Pölläkaris mere ääres õpilaste suvekodus,
kus saame merebioloogiat (ka maismaa-) uurida, arvatavasti teisipäevast neljapäevani (või reedeni).
Esmaspäeva ja teisipäeva ning võimalikult ka neljapäeva ja reede vahelise öö võiksite olla
meie õpilaste kodudes. Kui soovite, enamik õpilasi võivad olla kahekesi
(õpetaja Isakannu andis edasi selle palve).
Ma saatsin programmi õpetaja Isakannule, aga ta tegi ettepaneku välja vahetada
esimese ja viimase päeva programmid (siis jõuate paremini õhtulaevale),
nii et programm võiks välja näha niisugune:
8.9. esm saabumine Raumasse, majutumine kodudesse
9.9. teis bussireis Porisse, Yyteri liivarannad, Reposaari suvilalinn, Kokemäenjõe suudmealad
sõit Pölläkarisse
10.9. kolm rannanooda vedamine Pölläkaris, võrgupüük, saagi liikide määramine
(sügiseste) taimede määramine
11.9. nelj sõit paatidega Raumameres (Kuuskajaskari endine garnisonisaar)
12.9. reed kooliga tutvumine, osalemine tundides, Vana Rauma
(UNESCO maailmapärandiobjekt), kodureis (ärasõit umbes kell 14)
Kuna mõte vahetada päevade programme (teisipäev - reede) tuli
välja alles reedel, võib-olla peame veel väikseid muudatusi tegema,
kuna arutame asja esmaspäeval koos Pasi Tanneri ning õpilastega.
Selle pärast pole veel täpselt teada, mitu ööd oleme Pölläkaris (kaks või kolm), mitu ööd kodudes.
Kui teil on soove, võtame neid heameelega arvesse!
Meie hoolitseme söömise eest terve reisi ajal.
Tere tulemast Raumasse!
-------------------------------------------------------------------------
Nn. soovide edastamiseks võite ise variandi valida....
kas mina või suurt juht Isa kannu
poolt edastatud info kogus häiris mind, seega
mängisin veidi "uurivat tüütust" & otsustasin pöörduda originaal allika poole
aga see töötas! see tõesti töötas!!!:
-----------------------------------------------------------------------------------
Juha-Lassi Tast
saajale mina
näita detaile 20:17 (21 minuti eest)
Tere, Juku Johannes!
Kava on niisugune, et oleme kõik koos Pölläkaris mere ääres õpilaste suvekodus,
kus saame merebioloogiat (ka maismaa-) uurida, arvatavasti teisipäevast neljapäevani (või reedeni).
Esmaspäeva ja teisipäeva ning võimalikult ka neljapäeva ja reede vahelise öö võiksite olla
meie õpilaste kodudes. Kui soovite, enamik õpilasi võivad olla kahekesi
(õpetaja Isakannu andis edasi selle palve).
Ma saatsin programmi õpetaja Isakannule, aga ta tegi ettepaneku välja vahetada
esimese ja viimase päeva programmid (siis jõuate paremini õhtulaevale),
nii et programm võiks välja näha niisugune:
8.9. esm saabumine Raumasse, majutumine kodudesse
9.9. teis bussireis Porisse, Yyteri liivarannad, Reposaari suvilalinn, Kokemäenjõe suudmealad
sõit Pölläkarisse
10.9. kolm rannanooda vedamine Pölläkaris, võrgupüük, saagi liikide määramine
(sügiseste) taimede määramine
11.9. nelj sõit paatidega Raumameres (Kuuskajaskari endine garnisonisaar)
12.9. reed kooliga tutvumine, osalemine tundides, Vana Rauma
(UNESCO maailmapärandiobjekt), kodureis (ärasõit umbes kell 14)
Kuna mõte vahetada päevade programme (teisipäev - reede) tuli
välja alles reedel, võib-olla peame veel väikseid muudatusi tegema,
kuna arutame asja esmaspäeval koos Pasi Tanneri ning õpilastega.
Selle pärast pole veel täpselt teada, mitu ööd oleme Pölläkaris (kaks või kolm), mitu ööd kodudes.
Kui teil on soove, võtame neid heameelega arvesse!
Meie hoolitseme söömise eest terve reisi ajal.
Tere tulemast Raumasse!
-------------------------------------------------------------------------
Nn. soovide edastamiseks võite ise variandi valida....
kas mina või suurt juht Isa kannu
Tellimine:
Postitused (Atom)
