EtteHoiatades Jama & Isikupäratu

Soomlastega looduse radadel ehk Eesti-Soome koostööprojekt 2008.
Jaan-Juhan Oidermaa, 12c

2008. aasta kujunes tänu Viljandi Maagümnaasiumi ja Rauma Gümnaasiumii koostööprojektile erilisemaks, kui kooli juhtkond oleks osanud uneski näha. Esimest korda kooli ajaloos viidi läbi täieulatuslik sõpruskoolide vaheline projekt rahvusvahelises mastaabis. Eestist osales projektis 15 vabatahtlikku maagümnaasiumi 12. klassi loodusharust, Soome poolelt erinevas vanuses neliteist noort.

Palju juhuseid.
Suured asjad saavad tavaliselt alguse väikestest kokkusattumustest, nii juhtus ka seekord. Projekti alguseks võiks lugeda kaks aastat tagasi toimunud põgusat kohtumist meie kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Alli Lunteri ja Rauma Gümnaasiumi loodusõpetuse ja eesti keele õpetaja Juha-Lassi Tastiga, mis oli liivlaste mälestusüritusel Kuramaal Liivi rannas. Kohtumisel vahetati aadresse, mis andis lootust pikemaajalisemaks koostööks. Projekti aitas aga käima lükata Pasi Tanner, kelle endises koolis oli juba pikemat aega olnud ökoloogia erikursus Läänemere kohta. Tema poolt tuli ka idee korraldada välikursus Eestis. Tast otsis uuesti üles oma kontaktid Eestis, juhuslikult oli Alli Lunteril juhatada loodusõppe kallakuga klass, kelle poolt tuli äärmiselt positiivne vastukaja.
Rauma Gümnaasiumi õpetajad käisid eelmise aasta novembris maad kuulamas. Koos loodusõpetajate Helgi Isakannu ja Eve Ivaskiga käidi Soomaal plaani pidamas, pärast mitmeid täpsususi saadi ka pisidetailid paika ning lepiti kokku, et projekti esimene osa leiab aset juuni teisel nädalal Eestimaal, projekti teine osa aga septembri teisel nädalal Raumas ja Rauma saarestikus.

I pool: 9.-13.juuni 2008.
Projekti esimese osa põhieesmärgiks oli tutvustada soomlastele Eestile tüüpilisi maastikukooslusi. Hoolimata reisiväsimusest, (meeldetuletuseks, Viljandit ja Raumat lahutab viaMichelini andmetel 8 tundi praami-ja bussisõitu,) otsustasid soomlased esimesel päeval Eesti pankrannikut külastada. Samal päeval käidi ka Viljandi vaatamisväärsusega tutvumas.
Kahel järgneval päeval oldi laagris Soomaa puhke- ja külastuskeskuses, kust tehti väljasõite keskust ümbritevate puisniitude ja rabadega tutvumiseks. Mõned eesrindlikud Soome tütarlapsed käisid ka hoolimata jäisest veest rabalaugastes ujumas. Ent kõige ekstreemsemad sündmused toimusid siiski Soomaa ürgmetsades - vargsi läbiti padrikuid, kus tugevate tuulte ja kobraste mõjul murdusid grupist vaevalt saja meetri kaugusel paarikümne meetri kõrgused haavad.
Ka ööd ei möödunud tegevusetult - näiteks õpetas kohalik šamaan Algis Martsoo kuidas erinevate looduseskasvavate taimede abil end transsi viia, saadud teadmistepagasiga tantsiti hiljem paduvihmas ümber lõkke. Samuti organiseerisid Soome entusiastlikud õpetajad vabatahtlike jaoks hilisõhtul ja varahommikul retki kohaliku looma– ja linnuriigiga tutvumiseks.
Neljapäeval toimus erskursioon Kagu-Eestis, mille kuppelmaastik oli soomlastele täielikult tundmatu. Kogu selle aja oli meie giidiks loodusesõber Peep Tobreluts, kelle humoorikad lühilood kohalikust elust andsid teekonnale tublisti vürtsi juurde. Reedene lahkumine kujunes emotsionaalsemaks, kui algselt arvata oli, kuid südames oli teadmine, et see ei jää viimaseks kohtumiseks.

II pool: 8.-12. september 2008.
Vaatamata väljasõidul tekkinud pisiprobleemidele jõuti kell 21 kerge hilinemisega Raumasse, kus eesti õpilased otsekohe organiseeritult peredesse majutati. Järgnev päev möödus Rauma ümbruse kultuurimälestistega tutvudes, õhtul saabuti Pöllöskäri õpilaskodusse. Õpilaskodu ise paikneb merest vaid mõnekümne meetri kaugusel, seega sobis asupaik Läänemere erikursuse teemaga hästi kokku. Esimeseks soomlasi ja eestlasi ühendavaks lüliks osutus merekaldal paiknev saun ja loomulikult meri.
Pärast saunaüritusi toimusid hiliste öötundideni teeõhtud, saadi 10. septembril viimaks aru, et tegu pole sugugi lõbureisiga - õpetajad Pasi Tanner ja Juha-Lassi Tast panid proovile nii õpilaste kannatuse, loogilise mõtlemise kui ka loodusalased teadmised. Väsinult, kuid rahulolevalt saadi alles koiduhakul magama.
Järgmisel päeval sõideti Rauma Mereakadeemiale kuuluva Fanni-nimelise õppelaevaga Rauma saarestikus. Algne sihtkoht, Kuuskajasakari, endine garnisonisaar jäi kahjuks programmist ära, kuid päikesekiirtes helkiv veteväli kompenseeris selle täielikult. Õhtul oli kogu projekti kokkuvõttev viktoriin, kus eestlased lippu kõrgel hoidsid ja seisuga 10:9 võitsid. Rahvustevaheline jää sulas tol õhtul täielikult ning meeltesse sugenes nukrus - see oli päev, mil kogu projektis osalenud seltskond viimast korda koos aega sai veeta.
Viimasel päeval tutvuti Rauma Gümnaasiumi ja UNESCO maailmapärandisse kuuluva puidust vanalinnaga. Seejärel oligi käes lõplik lahkumishetk, pärast viimaseid emotsionaalseid hüvastijätte hakati oma kodulinna poole tagasi sõitma.
Sellega ongi 2008. aasta projekt lõppenud, kuid saadud kogemused ja ei hävi, järelkajana nii Eestist kui ka Soomest tulnud arvamuste põhjal võib oletada, et projekti käigus loodud sõprussidemed jäävad kestma aastateks. Seega loodetavasti ei jää see viimaseks niisuguseks ürituseks ning tähistab koolidevahelises koostöös uut etappi. Igatahes järgmistele maagümnaasiumi loodusklassidele on rajatud ilus traditsioon.