Soome vol.2

Nagu eelpool lubatud,otsustasin ma kontrollida, kas Haloneni avaldusi toetab ka tavaline soomlane või on valitsus oma rahvast distantseerunud. Selleks viisin läbi üldküsitluse ja grupi intervjuu.

Kui arvesse võtta fakti, et Teie president Tarja Halonen tegi umbes nädal aega tagasi avalduse Baltimaade liigse jäikuse suhtes suhetes Venemaaga, kas Soome "pehme" poliitika on tõesti õige viis Venemaaga suhtlemiseks või pooldate karmimat seisukohavõttu?

Juhani (46): See on ebamugav küsimus, kuna kui väidaksin vastupidist, tähendaks see, et ma ei usalda oma presidenti, aga üleüldiselt arvan ma tõesti, et Soome käitub veidi liiga hellalt.

Yanina (27): Ma arvan, et Venemaad kardetakse liiga palju, kuigi tegelikkuses pole enam erilist põhjust seda teha. NLiidust on alles vaid suured sõnad.

On midagi kindlalt, mida Te teha sooviksite? Sanktsioonid, jäigemad seisukohavõtud?

Timo (26): Sanktsioonide kehtestamine oleks liialt raske, kuna meie majandus on Venemaaga liiga tihedalt seotud. Tegelikuses osa soomlasi kadestab Teid, et Teil oli julgust teha 90-ndatel hüpe tundmatusseja integreeruda Lääne majandusse. Ma soovin, et Soomel oleks selline võimalus.

Kimmo (31): Tõesti! Otseselt me majanduskraane kinni keerata ei saa, aga kaudselt saaksime erinevate Nõukogude kaudu Venemaad küll mõjutada

Anna (22): Soome peaks tegema jäigema seisukohavõtu, millega avaldaks toetust Ida-Euroopale ja sellega aitaks sõnumit paremini Lääne-Euroopasse viia.

Mida Te Georgia-Vene sõjast arvate, kas Vene jõu demonstratsioon oli ülepakutud?

Juhani: Kui eestlastel, lätlastel ja kõigil teistel rahvastel, oli õigus oma riiki luua, siis miks mitte osseetidel? Mul on kahju, et valiti selleks sellised meetodid.

Kimmo: Ma ei oleks sellega päris nõus. Kui osseetidel oli õigus oma riigile, siis miks ei või me anda saamidele täielikult oma riigi? Osseetiate ühendamine on vaid ettekääne Vene mõjuvõimu suurendamiseks regioonis. Seega osseedid tegelikuses sellest ei võida.

Yanina: Iga riik, mis on tsiviilelanike verele ehitatud, ei ole väärt kandma riigi nime. Ma saan aru, et osseetidel oli õigus kasutada jõudu oma kodude kaitsmiseks, kuid see ei õigusta grusiinide majade põletamist. Kindlasti ei olnud Vene armeel õigust tungida suveräänse Georgia aladele.

Kui vaadata musta stenaariumi ja Vene tegevust Georgias, kas sarnane stenaarium võib juhtuda Baltimaades või isegi Soomes?

Timo: Ma ei väida, et seda ei võiks juhtuda, aga see on äärmiselt ebatõenäoline. Eesti ja Baltimaad kuuluvad ju NATO-sse ja Soome traditsioonilises mõttes sõjalise teerulliga ülesõitmine on ääretult raske ja ressursi mahukas.

Anna: See võib juhtuda vaid siis, kui Venemaa eesotsa asuks tõeline hullumeelne. Praegu on meil vedanud, sest hullumeelsed, kes Venemaad juhivad on samas olnud ka üpris kaalutletud käitumisega.

Juhani: Seda lihtsalt ei saa tänapäeva maailmas juhtuda. Ainus, millega Venemaa Soomet tõeliselt haavata saaks, oleks tsiviil sihtmärkide ja infrastruktuuri pommitamine. Partisanisõda Venemaa üle ei elaks.

Ütleme siiski, et see juhtub. Eestis on laialt levinud uskumus, et Soome teeb õigesti, et magavat karu ei häiri, aga kui karu siiski ärkab, võtab ta vasakust käest Soome pussi ja lööb karu järgmisse talveunnne. Kui paljud soomlased, eriti noorema põlvkonna hulgas, on valmis Soome eest oma elu andma?

Kimmo: Tavaolukorras võib-olla selle peale nii väga ei mõelda, kuid kui midagi sellist peaks juhtuma on iga soomlane valmis seda tegema.

Anna: Eestlased hindavad meid siiski veidi üle, me ei läheks kunagi meelsasti sõtta, nagu ükskõik milline Euroopa riik, kuid kui vajadus seda sunnib, ei usu ma, et keegi sihilikult kõrvale jääks. Me mäletame ajalugu.

Kui paljud soomlased näeksid end NATO vihmavarju all?

Juhani: Soome NATO-sse astumine vaid pingestaks suhteid Ida & Lääne vahel. Praeguse seisuga on Soome neutraalne. Peaksime eeskuju võtma Rootsist, kellel on õnnestunud suuri sõdu 250 aastat vältida.

Timo: Noorema põlvkonna seas on siiski levinud uskumus, et NATO oleks parim julgeoleku garantii ükskõik mille suhtes.

Yanina: Julgeoleku tagamist aitab kohe kindlasti kindlustada ka meie, Soome&Eesti, tihedad sõprussidemed ja ühisõppused, nagu see seni toimunud on.

Lõpetuseks, kas Venemaa valitsust tuleks muuta ja mis vahendeid selleks valida?

Kimmo: Sõjalised vahendid langevad kohe kindlasti ära, sest siis langeks me ise Vene praeguse juhtkonna tasemele. Peaksime suuremat toetust avaldama Soome opositsioonile.
Lisaks tähendaks sõjaline sekkumine seda, et meie vastu astuks üles kogu vene rahvas, kaasa arvatud ka need, kes praegusel hetkel opositsioonis on.

Yanina: Praegust olukorda tuleb mõjutada vaikselt ja targalt, liiga järsud muutused viiksid Jeltsini aegse kauboikapitalismini ja teist sellist lainet lihtvenelane üle ei elaks.

TÄHELEPANU: Asi läheb täiendamisele niipea kui ma oma musta märkmiku üles leian