Juustu Inimesed

Või siis tõlkimata kujul "The Cheese People"

Ilmselt tõusev täht Venemaa indie-pop žanris. Circa kaks aastat tagasi palusin ühel Piiteri tuttaval märku anda, kui ta millestki huvitavast & originaalsest kuuleb. Seni on tulnud aeg ajalt teateid "Nothing to Report! I keep on listening!" Well, eile see juhtus ning ta informeeris mind, et oli paar nädalat tagasi käinud kuulamas ühte jumalast lahedat ning originaalset artisti. Täpset venekeelset vastet ei oska siin kohal anda, igaljuhul tegu oli ülevoolava rõõmupuhanguga...

Bändi enda kohta, MySpace annab nende kohta teada järgmist:

"Cheese People are the heroes of the loudest hype in Russia nowadays – suddenly this quartet of bashful unremarkable students from the banks of Volga river became the most fashionable disco-punk band in the country. Cheese People already had participated in a few important international festivals and shared the stage with Datarock, Solex and Junior Boys, and played a lot of crazy club shows. 12th September 2008 their debut eponymous CD will be released by Moscow-based indie-label Snegiri Music. It's hard to believe that all of this 11 frisky tracks were recorded in the bedroom of Anton Zalygin – and it's seems incredible, that he had not been inspired by modern british glam nu-ravers. This no-budget self-produced record sounds more poverfull and groovy than all russian major hits – due to the felicitous combination of catchy melodies, senseless lyrics, a thorough work with samples and unusual meow-style vocal by Olya Chubarova, this band can become a first international indiependent hitbraker from Russia since TaTu. They are really too good to be true, and too ambitious to fail. Fortunately, they are not wasting the time and already seek for international partnership"

Hiljuti ilmus ka nende esimene täispikk album, sõbranna andis teada, et sbzoluutsel tfantast. Paraku ei ole mul endal õnnestunud seda hankida ning pean leppima Youtube´st guugeldatuga...
mis on äärmiselt halva kvaliteetiga...
Siiski "Cartoon Girl"

Liiga vana....? Jeerum-jeerum

Et Teid mitte kohe pealkirjas traumeerida, siis ütlen selle alles nüüd välja- jutt on Pohmakatest. Kellel meist ei ole neid olnud, tunnistage üles! Kasvõi iseendale, kui kellelegi teisele ei julge. Kas olete tähelepannud, et mingil ajal teevad rasked hommikud läbi mingisuguse evolutsiooni?
Selle asemel, et töö -või koolipäeva hommikul Teile jalaga tagumikku anda ning ülakorrusel saapaid trampida, hakate ühel hetkel lihtsalt tundma, et ilmselt sõite lihtsalt eile midagi riknenut või mürgist. Ajate ennast voodist ülesse ning lähete endale hommikusööki sööma.
Kuid kui olite noorem, toimus ilmselt selline stenaarium- Teie peades kumises ilmselt säherdune hääl: "Tõuse üles sa vana vastik-joodik-laiskvorst-päevaraiskaja ning astu vastu tagajärgele! Kõmm! Säh sulle! Sa olid eile väga paha poiss/tydruk! Prauh! Kuidas See meeldib?!! Ehh?!! Järgmine kord piirdud ehk kolme pudeliga, noh!!! aja ennast ülesse! Kui sa kohe kooli/tööle ei lähe, saad sellist valu tunda, Sinu sündimie oli selle kõrval käkitegu!!! Noh!! Prauh!!!....."
Praegusel ajal sositab Teie peades midagi sellist: "Ohh tore! Sa ärkasid. Sa võid ennast veidi halvasti tunda, aga kindlasti oli asi võileivas, mida ms. Johnson sulle eile andis. Sa ju mäletad, et kurk selle peal oli veidi riknenud maitsega, eks? Aga pole viga midagi, kõik saab korda, kohe pärast seda, kui sa tilga kohvi oled joonud..."
Well, tegelikult ei ole viimasel stenaariumil hullu midagi, aga see võib tekitada kahtlase tunde, kas sa tõepoolest eile kuskil käisid või oli see kõik unes. Teine vastuolu paikneb küsimuses, miks see kraam nooruses sinu keha jaoks nii kahjulik oli, et sinu keha varem selle tarbimise järgsel hommikul nõnda karmi tooni kasutas?

Lumi, Lörts, Vihm, Löga, Lörts, Vihm, Lumi........

Nonoh, sellist ilmavaheldust ei ole kohe mitu aastat näinud! Iga räev peavad kallid klassiõed otsustama, kas panna jalga kollased kummikud või punased talvesaapad.
Öeldagu mida tahes, minule selline vaheldus igaljuhul meeldib, ega valge vaiba vahtimisest tüdined ikka mingil hetkel ära ning musta-pruuni värvi peldikuseina ei viitsi kah päevast päeva vahtida.
Nädalavahetusel sai veidi Soomaal ringikollatud! Väga fan oli! Tõesõna, jummel tänatud, et vähe kõrgem automobiil oli, muidu oleks saanud jalavanne võtta. Sest olukorda paari teepeal oli täpselt säherdunee. Siiski päris nii hull ei olnud nagu kevadeti, aga kuuenda-mini-aastaja annab ikka välja külll. Kohalikud oskavad ennast muidugi kiirelt teistsugustele sõiduvahenditele ümberreastada, tõmmates kuuri alt kanuud välja- päris lõbustav on vaadata pika habemega vanakesi mööda luhti sõudmas. Mõned linnainimesed siiski nii targad ei olnud ning ei taibanud enda autodele pontoone alla kruvida ning pidid seetõttu vesist mootorit kannatama, ei midagi tõsist siiski. Nii palju siis kasu heitlikest ilmadest, Nüüd Soomaale minnes enam vist kanuusid ei kohta, selle eest võib ilmselt eest leida parvedes uisutavaid parte, leevikesi, muid sulelisi ja karvalisi ja inimloomi, kui vesi sealt jalga ei jõua lasta, siis pole see talv inimestel ehk Hollandisse sõta vajagi, piisab kui uisud riiuli pealt või kuskilt tolmusest karbist välja otsida ning autonina Soomaa poole keerata.

The Sun- "Unisex"

Well, esiteks, ma ei ole eriline Tanel Padari fänn, nii et võite julgelt mind süüdistada erapooletus kritiseerimises, kui ei meeldi.

Mulle meenus esimesena asjana, kui ma plaadi pealkirja lugesin, millegipärast erekollane sviiter, mille kaeluse peale on kirjutatud Unisex. Noh teate küll, selline sviitri tüüp, mis on mõeldud kõigi jaoks ning otse loomulikult ei aobi seetõttu mitte kellelegi.

Tegelikult plaadi kohta seda kohta öelda ei saa, plaat sobib kõigile, kui tahad lihtsalt sulanduda tuhande samasugust sviitrit kanda inimese hulka. Plaadil ei ole peaaegu mitte ühtegi sellist lugu, mida žanrilt ootaks. Minu arusaamist mööda peaks rokk vahendama mingisugust ülikõrva statement´i, mida ei saa lihtsalt endasse hoida ning mida peab lihtsalt maailmale kõvasti välja ütlema.
Padari plaadi peal on aga lihtsalt laulud elust, mitte ühtegi vastandumist maailmale. Ainus lugu, mis aju mälusoppides kummitama jäi oli "Armetu Naer," see oli eriline. Andke andeks, kuid muu oli absoulluutselt bussiootepaviljonide ning gigakaubanduskeskuste valjuhääldidest kostev muusika. Kõik puha selleks, et tarbijakaitseamet ei leiaks võimalust eelmainitud asutusi klientide traumeerimise pärast kohtusse kaevata.
Teostuslik pool ning plaadikvaliteet on muidugi 5+, aga jällegi, kõik on liiga prillikiviks lihvitud...
veidi rohkem originaalsust ja šokeerivust teinekord, paluks... (A)

Taksosõidu komöödia.

Eile juhtusin üle ´ulga aja takso esiistmel istuma, ei pidanud absoullutselt pettuma, sest sõit muutus õige pea üpris humoorikaks. Nimelt poole sõidu peal hakaks tuiskama, miite väga räigelt, kuid siiski, klaasipuhastid ei töötanud. Seepeale helistas juht kelllelegi, hiljem selgus, et tegu oli takso õige omanikuga. Järgneb mälu järgi taastatud telefonikõne:

Taksojuht:- Kuule, vana, Su klaasipuhastid ei funktsioneeri korralikult.
Omanik:-Mmmh, mida, kas sa kirja ei näinud?
TJ:- Mis kirja? Millest sa räägid?
O:- Rooli peale kleebitud? Ei näe või?
---
otsimine
---
O:- Tegelikult sa ei saagi seda näha, sest mina näen seda, see on mu jaki külge kleepunud. Põhimõtteliselt on seal kirjas, ollallalaa... et sa peaksid klaasipesu vedelikku ostma minema...
TJ:- No Jiisus Kraist! Mida järgmiseks, bensu juba ostsin krt, kuidas selle kirstuga sõita saad, võtab 30 liitrit sajale... Kas sa mõtled ka mees, või oled lihtsalt imbetsill?
O:- Ära seleta, ma lugesin kuskilt, et mingi mees ütles, et kütust tulebki põletada. Maailm läheb muidu ukka!!! Külmume kõik äää!
TJ:- Kuule tüüp, kas jood ikka veel või, võta end kokku...Saa kaineks, tunneta reaalsust!!!
O:- Reaalsus on ainult alkoholi puudumise tõttu loodud illusioon... Põhimõtteliselt nagu.
TJ:- NO tõesõna, homme ma sind küll asendama ei hakka, surgu kasvõi sinu teine pitsu maha. Lükkan sinu kirstu isiklikult Türisalu pangalt alla.
O:- Nonoh, ära seda küll tee, auto läheb katki või isegi põlema...
TJ:- Mees, sa oled ikka täielikult peast soe! See nagu olekski asja mõte.
O:- Seda ma räägingi, kui asi põlema läheb, tahaks ma ise kah seda näha, kõikides krimisarjades näitadatakse, kuidas bensiinipaagid plahvatavad, tahan kah näha isiklikult, personaalselt...
TJ:- No tõesti, saa kaineks!!!
----
juht pani toru ära.
Wot selliseid toredaid inimesi leidub maailmas :)

Murelaps Mehhiko

Muret tegevad märgid Mehhikost

Viimastel kuudel on olnud meedias tohutult juttu Somaaliast ning riigi peamisest elatusallikast piraatlusest. Riiki tuuakse peamise näitena, kuidas kuritegelik element on üle võtnud riigi juhtmise ja arengu. Antud probleemi valguses on taandunud tähelepanu Mehhiko narkokartellidelt, Eesti meedias ilmub ühes kuus vaid paar artiklit ning vaid juhtudel, kui on tapetud eriti veriselt ja jõhkralt mõni kõrge riigiametnik või narkoparun. Tegelik olukord Mehhikos on murettegev, föderaalvalitsusel ei jätku enam ressursse uimastikaupmeestega võitlemiseks, riigiaparaat on peaegu täielikult kartellide kontrolli all. Kui olukord ei parane, võib Mehhiko saada maailma suurimaks läbikukkunud riigiks, avades suurepärase võimaluse kriminogeensel elemendil saavutada kontroll kogu riigimajanduse üle ja ohustada selle ebastabiilsusega kogu piirkonda kui ka tervet maailma.
Organiseeritud kuritegevusel on Mehhikos pikk ajalugu, teated suure mõjuvõimuga jõukudest ulatuvad 19.sajandini, 1960ndate aastate vältel keskendus organiseeritud kuritegevus Mehhikos alkoholi smuuugeldamisoperatsioonidele. Tõsise võimu saavutasid kartellide aga 1970ndatel, kui Ühendriikides vallandus “kokaiinibuum,” kartellide mõjuvõimu kasvu kiirendas Mehhikos 1980ndatel aastatel toimunud USA rünnakud Kolumbia narkokaupmeeste vastu, millega Kolumbia narkootikumide transiit käesoleva riigi kaudu liiga ohtlikuks muudeti. See tegevus sundis uimastikaupmehi otsima uusi marsruute kokaiini toimetamiseks tarbijani, milleks sai suurepärase väljakujunenud “ärikliima” tõttu Mehhiko. Sellel ajal saavutasid kartellid kuju, millisena me neid tänapäeval tunneme, ent see kuju on viimaste aastatega muutumas.
Kartellide mõjuala katab kogu Mehhikot, seega sõltuvad väiksemad kuriteoliigid: mõrvad, inimröövid ning vargused, kartellide protektoriaadist. Tasuks märkida, et eri kartellid kontrollivad erinevaid piirkondi ning vaidlusaluste territooriumite hulk on hakanud vähenema. See asjaolu vähendab vahendite hulka, mis kulub jõukude omavahelisteks sõdadeks ja võimaldab raha rohkem ringlusse suunata, et organisatsiooni mõjuvõimu veelgi kasvatada. Viimasel ajal ongi hakanud Mehhiko kartellide mõju kasvama üle Mehhiko-Ühendriikide piiri, püstitades USA-sse uimastite müümiseks vajalikke logistisikakeskusi ja värvates oma müüjateketti, et vähendada kohalike vahendajate komisjonitasusid. Mehhiko asub maailma suurimate uimatsitabijate- Ameerika Ühendriikide ning tootjate- Lõuna ning Kesk-Ameerika riikide vahel, rääkimata Hiina ja Aasia idarannikult tulevast impordist. See muudab Mehhiko maailma suurimaks narkootikumide vahendajaks. Rääkides numbritest- Mehhiko ekspordib Ühendriikidesse aastas ümmarguselt 40 miljardi väärtuses narkootikume, kogu Mehhiko eksport USA-sse on 220 miljonit. See on veidi alla ühe viiendiku kogu ekspordist. Tasub aga meenutada, et ülejäänud eksport (180 miljardit) jaguneb paljude eri ettevõtete vahel, 40 miljardit jaguneb aga loetud isikutegruppide vahel. Võimsamatel nendest, Sinaloa ja Gulf´i gruppidel, on seega rohkem kui piisavalt rahalisi vahendeid riigi majanduse kui ka valitsusaparaadi kontrollimiseks ning ära ostmiseks. Gruppidele ohtlikuks saavad vaid põhimõtetega inimesed, kuid nende vähesuse tõttu ei ole nad ise ümbritseva maailma eest kaitstud.
See loob suurepärase eelduse Mehhiko muutumisel läbi kukkunud riigiks, paraleelle võiks tuua 1980ndate Kolumbiaga. Ent Mehhiko olukord on mitmes mõttes hullem. Esiteks riigimajandus on maailmamastaabis üpris suur- 14ndal kohal, teiseks küündib riigi rahvaarv 100 millionini. Kolmas eeldus on vast kõige hullem ning mõjutab Eestit kõige rohkem. Mehhiko on riik, mis piirneb maailma ainsa suurvõimuga, kes on valmis Vene Föderatsioonile ning teiste maailma areenile tõusvatele suurvõimudele oponeerima. Mehhiko on ainus riik, mis võiks ohustada Ameerika Ühendriikide kontinentaalset hegemooniat ning sunnib siduma oma sõjajõude lõunapiiri kaitseks. Seni on peitunud USA mõjuvõim just kontinentaalkaitses, mis võimaldab minimeerida oma enda piiride kaitseks olevate sõdurite hulka ning kasutada selle võrra rohkem sõjajõude maailm apoliitikas osalemiseks. Mehhiko valitsusel lasub seetõttu tohutu geopoliitiline surve, sest ebastabiilsus Mehhikos on Vene Föderatsiooni huvides, just nimelt USA võimu kärpimiseks. Lähiajaloost tuleb meenutada, et Mexico City värbamiskontor oli KGB suurim kogu maailmas. Võib tekkida küsimus, mida kartellid saada võivad, mis neid piisavalt huvitaks, et mõne riigivõimuga tehinguid teha. Raha on ju neil eeltoodud numbritest lähtudes piisavalt, vastuseks on efektiivsed lahingurelvad, hädavajalikud Mehhiko armeele ning politseile oponeerimiseks. Hiljuti Mehhiko piirialal avastatud relvapeidikust avastati relvi, mille kättesaadavus oleks ilma mingisuguse võõrriigi valitsuse abita kaheldav- reaktiivmürske, soomustläbistavaid vintpüsse, loetelu jätkub. Efektiivselt toimiva riigina läbikukkunud Mehhiko on USA suurim stabiilsuse ohustaja, isegi vaenulik Mehhiko oleks parem variant. Toimivale riigile saab ju kehtestada sanktsioone, organiseerida blokaade ning äärmuslikul juhul ähvardada isegi invasiooniga. Ent riigiga, millel korralikult funktsioneeriv valitsus puudub, on võimatu võidelda. Meenutades olukorda Iraagis, sissisõda sellisel skaalal toimub seetõttu, et riiklikud võimuorganid saadeti laiali. Iraak on Mehhikoga võrreldes aga pisiasi, anarhias Mehhikot sõjajõududega üle võtta oleks võimatu.
Narkoketi läbilõikamine on ainus võimalus Mehhiko kollapsi vältimiseks ning seega Ühendriikide ja terve maailma stabiilsuse säilitamiseks. Antud eesmärki on aga äärmiselt raske saavutada, kindlasti ei aita mingisuguse reaalse barjääri ehitamine nagu on turvatara ehitamine, mis on vähendanud Mehhikost lähtuvat immigratsiooni. Piir on selleks lihtsalt liiga pikk. Pealegi tähendaks sellise tara ehitamine sisuliselt nn. Gaza sektori loomist Ameerikasse. Mehhiko ning Ühendriikide piirialade elanike kultuur ja suhted on alates Mehhiko-USA sõjast, millega kaasnes Texase annekteerimine, liialt läbipõimunud, tara rajamine lisaks pingeid ja suurendaks vastuolusid riigi valitsuste vastu. Tara ehitamine looks steeni halvast ulmenovellist, kus ühelpool tara käib tapmine ja lahingumöll, samal ajal kui teiselpool tara on margariitasid limpsiv heaolu ühiskond. Säherdune konfontratsioon ning USA kaitsepositsioonile asumine looks Mehhiko rahvastikus mulje, et nad on probleemiga üksi jäetud ning kiirendaks ametnikkonna korrumpeerumist veelgi. Utoopiline lahendus oleks USA lõpptarbijate elimineerimine, praktikas võtaks see aega aga põlvkondi, kuid niipalju aega probleemile lahenduse loomiseks arusaadavalt ei ole. Seega jääb ainsaks lahenduseks korruptsioonivaba ning usaldusväärse valitsuse loomine president Felipe Calderon´i poolt, kes välismaailma abiga suudaks probleemile piirid leida- õhkõrn võimalus, kuid see on ainus reaalne võimalus.
Paraku puudutab probleem meid rohkem kui tahaksime tunnistada, tunduvalt rohkem kui Somaalia piraatlus. Juhul kui Mehhiko peaks langema, jääb USA kümnenditeks seotud oma kontinendil konflikti lahendamisega. See tähendaks vägede väljatõmbamist peaaegu igalt poolt mujalt maailmast ning avaks vaba tee Lääne vaenulike superjõudude kujunemiseks, kellel oleks võimalused Euroopa oma mõjusfääri haaramiseks. Kui suuremad Euroopa riigid suudaksid mingisuguseid võimalusi vaenulikule jõule vastuseismiseks, siis Euroopa puhveralad oleksid kindlalt sõjalise invasiooni ohus. Palju kiidetud Euroopa liit ei ole oma territooriaalset tervillikust veel saavutanud, NATO sõjajõud on aga ilma Ameerika Ühendriikide sõjajõududeta tühised Kas oleksime valmis endale uute liitlaste otsimiseks?

Quantum of Solace

"Veidike Lohutust"
kuigi ma ei oska päris hästi öelda kellele, ehk Bondi sõpradele, pakkudes lootust, et järgmine film tuleb tsipakenegi parem.
Läksin antud filmile täis puugituna negatiivset kriitikat ning eelarvamusi ning vaid selleks, et enda aega parajaks teha. Ma ei pidanud pettuma- "liikuvad pildid" olid täpselt nagu ma rvasin, tegelikult isegi hullem- robot-bond, elegantsi puudumine, täielik bondi-filmide mutatsioon, ma ei teadnudki, et geenitehnoloogia selleks juba võimeline on.

Igaljuhul, ma tean, mida räägivad inimesed, kelle väitel on Craig, Bondina, kõige ehtsam raamatu-bond. Ma olen ka ise paari Flemingi novelli lugenud, ning ei vaidle vastu, ent selgeks tuleks teha, et juba esimese filmi loomisega kujunes välja kaks maailma, mis suhtuvad teine-teisesse nagu kapitalism sotsialismi. Mõlemal Bondi tüübil on omad võlud ja voorused kui ka puudused, nii et on mõistetamatu, miks nad mõlemad eksisteerida ei võiks, muidugi erinevates maailmates. Miksima hakata pole neid mõtet, tulemus tuleb kohutav ja pole kõnelemist väärtki.

Filmist endast, otsene Casino Royale järg, kui seda filmi näinud ei ole, ei saa Quantumist mitte midagi aru. Käsikiri on liialt hüplev, tõeline äktšion film, kus rõhk on pandud rohkem plahvatustele ning kung-fu faitingule, kui süžeele. Paar korda suutis äktšion mind siiski kaasa tõmmata ning tekitada pausi jõhkras mõttelises kriitikas, paar humoorikat kohta oli ka. Ent üks erinevus eelnevate Bondi filmidega hakkas kohe silma, te ei kuule repliiki... "the name is Bond. James Bond"

Kõik niidiotsad jäeti lahtiseks, ilmselt tuleb veel üks film stiilis hüppa-karga-jookse-mõrva-lae akusid, /mina loodan et see jääb viimaseks.
Judie Dench mängis oma rolli ( M ) muidugi teadatuntult hästi välja. Bondi plikad (inglanna ja ukrainlanna) mulle ei meeldinud. See olekski kõik, maha visatud 105 minutit. Kui saaks, siis leiutaks noorendamis massina ja laseks Conneryl veel paar filmi teha, et närve rahustada....

Ohh, üks ääremärkus, heliriba on üpris fantast ning annab Barry mõõdu välja küll, ehk saab vähemalt selle eest Oskari.

Joheunnom nabbeunnom isanghannom

...
ehk ilmselt seni meeldejäävaim Pöffi film, mida ma sellel aastal näinud olen, noh jah, tegelikult nägin ma seda juba pühapäeval, aga te ju teate, kuidas aeg suurte hüpetega mööda mikrokosmot liigub
...
eestikeeli on filmi nimi "Hea, Halb ja Kummaline" ja on Koreas valminud humoorikas kämp vestern. Seega pealt-näha tundub, et tegu on juraga, mida igast infokanaleist pidevalt silme ette voolab. Ent see "jura" on kuidagi eriline, see film ei pane inimest kinoistmete pehmusest välja kargama ja nina vastu ekraani suruma. Pigem viib see vaataja transsi, kus kogu keha miimika on taandunud üheks suureks totakaks irveks.
Oma loomult ja vormilt on tegu itaalia vesternite paštisiga (/ma loodan, et kirjutasin selle sõna õigesti), mis on vürtsitatud Ida humooriga ja kuhu heliribaks on taha pandud midagi, mis esmapligul tundub äärmiselt kohatu, kuid harjudes ei kujuta mitte midagi muud ettegi. Režisööriks on Ji-woon Kim, kes kogus tuntust õudusfilmiga "Kaks Õde." Juba see valmistas mulle üllatust, et Kim vesterni žanri välja mängimisega puhtalt välja tuli.

Filmi teema on iseenesest lihtne ja pinnapealine, kolm tuntud kaabakat ja pätti on kõik kiindunud McGuffin´i tüüpi aardesse, mida kõik tahavad. Esmapilgul tundub kõik lihtne ja arvad end kindlalt teadvat, kuidas film lõpeb. De facto, on seda võimatu algselt ettearvata. Kogu süzee hakkab pöörlema ja keerlema nagu ameerikamäed, tehes kurve, mida tegelikult vaja ei olekski.
See omakorda muudab peategelased ebakindlaiks nagu kvantosakese. Üldjoontes võib siiski plaanitud iseloomujooned välja tuua: 1) Veider: üpris hale suli, kes ilmutab aeg-ajalt geniaalsuseandeid, suutes need seejuures peaaegu kohe maha mängida, siiski, rumalatel paistab üpris tihti vedavat. Veel üks asi, samal ajal, kui kogu ülejääänud stepp hobuste seljas kappab, on Veider kiindunud kolmerattalise mootorratasse 2) Hea: Tüüpiline vesternikangelane, kelle iga kuul tabab, antud filmis on tegelane väljamängitud Indiana Jones´iks. Hea on palgatud tapma Halba. Hea ja Veidra meeskond peab kindlustama Mandžuuria aarde, enne kui seda teeb Halb või Jaapani keiserlik armee. 3) Halb: tema on palgatud varastama kaarti, mis aarde juurde juhatab- ilmselt verejanuliseim mees kogu kontinendil, kusjuures tema tukk ja valge särk, suudab igas olukorras om akuju säilitada ja puhtaks jääma
Rohkem süžeest ei räägi, minge vaatama, kuniks võimalus, 5 detsembril Cinamonis.

Lihtsalt suurepärane Idamaade film, igavuse puudumine on garanteeritud, ohh jaa , muideks filmi keskel olevad võitlussteenid annavad silmad ette ka Kariibi Mere Piraatidele, kusjuures filmi eelarve jäi alla 20 miljoni dollari- circa 10 korda vähem kui Piraatidel.
...ise kaalun tõsiselt teistkorda filmi suurel ekraanil vaatamist :)

Jõulupalagan

See aasta on absoulluutne rekordipurustaja- on detsembri teine päev ja juba on mul on kogu jõulu-melust siiralt kõrini. Poodides mängitakse tavapärase muusika asemel jõululaule, ilmselt mingisugune alateadlik mõjutamine Muidugi seekord hakkas kogu karneval peale ka tunduvalt varem kui tavaliselt- juba circa poolest novembrist ilmusid poelettidele jõulukaunistuse,-küünlad, -sooduspakkumised jne. Kusjuures imelik fakt on see, et inimesed ostavad neid- ilmselt turumajandusel põhinev "Ameerika Unistus" on hoolimata majanduskriisist Eestis lõpuks täitunud.
Speaking of Which... Ameerikas nimetati jõuluostlemise alguspäev tagantjärele Mustaks Reedeks, kuna käive oli tol päeval viimati nii madal 70ndate kriisi aegu. God Bless America! Kuskilt mälusopist ilmus teadmine, et siiski trambiti ühe (nimi ei meenu) supermarketi uste avamise aegu siiski käesoleval aastal siiski poetöötaja surnuks. Sellest suudeti muidugi suur uudis teha.
Mul on tekkinud täielik "muumitrolli kompleks," Jõul seostub mulle millegi kurjaga, mida tuleks karta. Või konkreetselt lihtsalt maha magada.

Suur Mõte

Imeliku rada pidi käivate googeldamiste kaudu leidsin sellise huvitava portaali nagu BIGTHINK. Põhimõtteliselt on see nagu JouTuub, ainult, et muusika, mõningase huumori filmitreilerite & saasta asemel, (pardone, väljenduse pärast) on seal maailma arvamusliidrite mõtted erinevatest valdkondadest nagu näiteks poliitika, kultuur, teadus, kirjandus, majandus jne.

Lehekülg ise alustas tööd selle aasta jaanuaris, eesmärgiga muuta see peamiseks informatsiooni allikaks kolledži õpilastele. TÄnaseks on jõudnud sait beetaversioonini ning muutunud kergelt facebook´´i sarnaseks, ühendades sarnaste huvidega inimesi.

Lisaks kolumnistide videode vaatamise, on võimalik tavakasutajal võimalik postitada neile küsimus või isegi vastata video teel, luua uusi teemasid ning avaldada asjast oma arvamus. Väga Tuus, eks ole? Tänase seisuga oli portaalis cira 12 tuhat erinevat ideed ja arvamust.

Lisaks videotele, on tehtud ka nende baasil tekstist refereeringud ja kokkuvõtted. Võiksite julgelt järgi vaadata.

Karjäärinõustamine vol.2

Kasutasin oma aja, mis ette nähtud oli ilusti ära. Minu jaoks oli tegu null-variandiga. Karjääritesti tulemuste ja tõlgendamise järgi võiksin olla väga vabalt kvantfüüsikust ajakirjanik, kellel on eeldusi poliitika ja hobikorras geenitehnoloogiaga tegelemiseks.
Kogu see karjäärivestlus oli ilmselt nõustajale huvitavam kui mulle, ta muudkuikorrutas, et kui huvitavad tulemused mul ikka on, väga kontrastsed iseloomujooned etcetera... ning võimekus ükskõik millega tegelemiseks. Aga mida ma selle võimekusega peale hakkan, kui ma ei tea, mida sellega peale hakata?
Well, mõningatele järeldustele ta siiski jõuda aitas- geenitehnoloogia eriala mõjuks mulle enesesse neelavalt nii et peamise huviainega tegeleda ei saaks, psühholoogia oleks liiga lai, kuigi see põnev on, pealegi õpetatakse seda tema arvates TÜ-s liiga teoreetiliselt. Sellega minu väljapakutud variandid lõppesid ja panin oma aju ilma loogikakeskuseta tööle, tulemus oli kvantfyss.
Otseloomulikult haaras ta sellest ideest kohe kinni ja ütles, et see oleks üpris suurepärane mõtte- väga innovaatiline ja pealegi annaks see minu põhisuunale mingisuguse spetsialiseerunud valdkonna. Pärast seda hakaks ta mulle kurtma, kuidas teda on intervjueerinud alal mittekompetentsed inimesed, sellega läks kaotsi minu aja viimased 15 minutit.
Mingi aeg ta muidugi üritas välja mõelda, kus ta mu nime varem näinud on, a´la stiilis, "kui ma su nime perekonnaõpetuse kursuse nimekirjas nägin, siis mul jäi kohe pilk peale, aga ma ei suutnud välja nuputada, kus ma seda näinud olen"

WELL, MINU JAOKS OLI SEE 45 MINUTIT ypris suur aja raiskamine, kui ma aga tõepoolest 2 kuuga ei suuda välja mõelda, mis eksamid ma lõplikult valin, siis jääb KVANTFYSS... :)
Huh, Džis, /me feels confused ????