the Difference

Scientist must only know how to write the Truth, Journalist on the other hand must know how to write the Truth like a Story, a continious one without an ending - a Story - so that no reader ever grows tired on listening the Truth, not in a 1000 words, not even a 10 000 words, just like in a Fairytale of Thousand and One Nights...
Can you distinguish Journalist from Scientist? Is there even a One?

inspired by Tim Radford

Teadusmeedia

Teadusmeedia
1) Kuidas ennast teadusmeedia tarbimisel määratleksite? (õpilane, tudeng, üliõpilane, huviline jne.)	No answer
2) Kas ja kui tihti tarbite teadusmeediat?	No answer
3) Kas tarbite lisaks eestikeelsele teadusmeediale ka võõrkeelseid väljaandeid?	No answer
4) Kui vastasite eelmisele küsimusele jaatavalt, siis orienteeruvalt kui suure osa võõrkeelsed väljaanded Teie tarbitavast infokogusest moodustab?	No answer
5) Kas eelistate võõrkeelseid väljaandeid eestikeelsetele väljaannetele?	No answer
6) Kui vastasite eelmisele küsimustele jaatavalt, siis mis võib olla selle põhjuseks?	No answer
7) Kas eestikeelse teadusmeedia hulk on Teie arvates piisav?	No answer
8) Kus Te eestikeelsel meediamaastikul teadusmeediaga kokku puutute?	No answer
9) Kui kvaliteetseks eesti keeles ilmuvat teadusmeediat võrreldes välismaiste infokanalitega hindate?	No answer
10) Kas teadusmeedia on Teile arusaadav?	No answer
11) Kui vastasite eelnevale küsimusele eitavalt, siis mis takistab Teil teadusartiklite täielikku mõistmist (keeruline lauseehitus, oskussõnavara, faktiline üleküllastatus jne.)?	No answer
12) Kas ja miks eelistaksite rohkem uute tehnoloogiate ning teooriate olemust selgitavaid artikleid või hetkelisi edusamme ning uurimusi kajastavaid artikleid?	No answer
13) Kas teadusuudis peaks Teie arvates rohkem hariv või pigem meelelahutav?	No answer
14) ui pikad võiksid teadusartiklid Teie arvates olla, et säiliks nende köitvus ja faktiline üleküllastamatus?	No answer
15) Kas tarbiksite teadusmeediat rohkem, kui selle sisu vastaks rohkem Teie ootustele?	No answer
16) Kas peaksite huvitavaks ka teadlaste olemust avavaid portreelugusid?	No answer
17) Milliste konkreetsete valdkondade suuremat kajastamist sooviksite?	No answer

Vastuseid pole? - On küll
, vähemalt võiks: http://www.screator.net/showform.php?f=1409692625

Made up wor(ld)s

Öeldakse, et inimese elu on täiuslik, kui tal pole enam vahet, kas ta on ärkvel või une metafüüsikas.
Väidetakse, et inimene peaks oma eluga midagi tarka ette võtma, kui ta eelistab und reaalsusele. Kuigi otseloomulikult on see tahk juba rohkem Freudi rida. Ent kuidas mõista seda, kui inimene ei tahagi magama jääda, kuna tasand nimega Maa – just nimelt see Maa, kus asjad käivad just nii nagu nad kaine mõistuse kohaselt käima peaksid, tundub niivõrd paganama suurepärane.
Olgu selleks uus aasta lubadused, mis juba aasta esimestel päevadel ähvardavad täidetud saada või piletikontrollid, kellele jutt kuupäevade relatiivsusest ja ajadilatsioonist isegi nalja teeb. Ofkoors ei saa mainimata jätta küsimusi, millest ootaks midagi eriliselt deep'i või ajusid ragistavalt nõudlikku vastust ootaks, kuid mis ongi vahelduseks tavalised küsimused.
Võib-olla tuleks sellises maailmas endale metakoletisi hakata välja mõtlema, kui loomuses on juba soov võidelda mitmesaja pealiste lohedega või päästa 24 h jooksul maailm kaks korda, ainult selleks, et Jack Paueri rekord üle lüüa. Või siis hoopiski hakata tegelema uus aasta soovidega, mis oma olemuses on võib-olla isegi raskemad täita. Kes ei tahaks meist maailma rahu, kuid ka Esimene langeva tähe raiskamist vääriv soov võib siiski kunagi täide minna? Kui ainult oodata...
On vaja magada, aga et oleks ainult ilusad unenäod. Kuuldavasti on unenägudemasina loomine täitsa võimalik ja soovitud teemakohaste unenägude loomine juba täitsa töötavas agregaadis – aga kuhu jääksid siis need meeldivad üllatused, mida ei tahaks käest lastagi?

Füüsika- milleks?

Füüsika – milleks?

„Füüsika? Milleks seda?“ on saatnud mind küsimusena alates hetkest, mil oma valiku endale teatavaks tegin. Küllap hakkasin endale sellel samal hetkel teadvustama midagi, mis varem mingis uneseisundis oli olnud. Soovi selguse järgi nii asjades, oludes ja muutustes, on ilmne, et loodusteadused aitavad avada elu olemust. Järjest enam on võimalik rahuldavalt seletada nähtusi, mida on varem peetud seletamatuks, isegi mütoloogiliseks. Füüsika aitab luua seoseid fenomenide vahel, mille ühtekuuluvus on vaid aimatav. Lõppude-lõpuks on kõik maailmas üksteisega seotud, ent omapäraselt huvitav on see kokkupuutepind, kus teadus ja mütologia riivamisi kokku saavad. Valgustatud ala piir, mis on määratud tänu inimeseloomusele endale pidevalt muutuma. See on olnud pikk teekond inimkonna ajaloos, ja huvipakkuv teekond, mis kestab See ongi mind füüsika juurde toonud, soov anda panust teekonna jätkuvusse
Alates ajast, mil ürginimkonna esmased vajadused said rahuldatud, on inimesi kannustanud soov teada aina rohkem ja enam. Üritada näha kaugemale Platoni lõkke heidetavatest varjudest, seda jumala abiga või ilma. Alahindamata antiikaja uurijate – vältides sõna teadlaste –, suutlikkust teravustada varje, mis arvestades antud ajastu eripärasid, oli hämmastav, saabus tõeline progress siiski alles 17. sajandil. Newtoni „Principia,“ mis lõi aluse mehaanika tunnustatud paradigmale, võimaldas lahti mõtestada planeetide liikumist ennast. Tehtavad edusammud olid piisavad väitmaks, et absoluutne tõde on lihtsurelikele vabalt kättesaadav. Järgnenud sajandil ilmunud Kanti teosed olid valitseva mentaliteedi suurepäraseks näiteks. Ent teadusajalugu on nüüdseks näidanud, et ka kõige paremana tunduvas paradigmas võivad ilmneda kriisid ja vastuolud. Einsteni teooria põrmustas julmalt Newtoni paradigma, hoolimata tema pooldajate katsetest luua päästvaid abihüpoteese. Sai ühtlasi ka selgeks, et absoluutne tõde on kättesaamatu. Sellest hoolimata, et Newtoni maailm on nüüdseks põrmustatud, andis see piisava argumendi ülima tõe võimalikkusest. Seega ei ole newtonliku maailmapildi häving minu arvates piisav, et laskuda pessimistlikku pragmatismi. Kuid see välistab siiski paraku mõtte siirduda füüsikasse, et otsida elu mõtet ennast, võime Popperi kohaselt sellele vaid igavikuliselt läheneda. Kuid ei ole vahet, kas otsida elu mõtet või üritada minna kaugemale hetkelisest nähtavushorisondist, et paljastada maailma Ilu, Veidrust ja Võlu ning midagi, mis on Tõele nii lähedal kui võimalik.
Just uudishimu on inimkonnale nii needuseks kui ka edasiviivaks jõuks ning ei lase inimestel uppuda igikestvasse rutiini ja masendusse. Inimesel on loomupärane vajadus kujundada iseendale sobiv vaatenurk, mis oleks talle maailmas elades toeks ning aitaks hoida sihti. Praeguses postmodernlistlikus maailmas on see, arvestades võimalike valikuvõimaluste rohkust, raskem kui kunagi varem. Konkureerivateks peavooludeks on ühelt poolt teaduslik käsitlus ja ateism ning teiselt poolt religioosne vaatenurk ja müstitsim, mille defineeriks ma kui usu üleloomuliku maailma olemasolusse. Filtreerimata infohulk on määratu, seetõttu tundub ahvatlevana valida videviku müstitsism, kus puuduvad konstrastid, on vaid varjud, mille tõeväärtus on muidugi kaheldav. Ainsaks arvestavaks konkurendiks müstitsismile oleks vaid teaduslik vaatepunkt, kuna religioosne vaatenurk on paratamatult vaikselt hääbuv. Samas on puhas ateism loogiliselt ümberlükatav.
Loomulikult võidakse nüüd väita, et teaduslik vaatenurk ei pruugi olla parim ning hoopis mõttekam ning ohutum oleks valida mütoloogiline lähenemine. Tõsi, enam ei ole populaarseks valdkonnaks deemonid ning nende põlvnemine, vaid mütologiseeritud teadus – ohtlik teadus, mida ei saa usaldada. Vahepeal kadumas olnud relvavõidujooksust tingitud hirm on asendunud paanikaga musta augu loomisest Euroopa südames. Teiseks on teadlased loonud endast ja oma tegevusalast kuvandi, mis tundub elust kauge, ebahuvitav ning romantilisust purustav.
Richard Feynman küsib ühes oma mõtiskluses: „Ent mispärast on ebaromantiline öelda Jupiteri kohta, et tema metaanipilved muudavad tema atmosfääri võrratult ilusaks, kuid täiesti kõlav ning aktsepteeritav epiteet lubab hiigelplaneeti võrrelda hiiglasliku mehega?“ Ja Feinmanil on õigus. Ilma teaduseta ei saaks me Jupiteri ilu sugugi mitte nii kergelt imetleda kui praegu, me ei saaks isegi seda võrrelda mehega. Seega, ilu mõistet ei suuda mitte mingisugune teadus moonutada. Teadus avab hoopiski uued nähtavushorisondid kirjeldamatu kaunidusega. Teadmatus moonutab teadust rohkem kui miski muu, kuid samas on teadusel endal parimad vahendid, et anda edasi tõele lähedast ilu.
Ma ei taha teha teadusest religiooni, mida ebajumalana kummardada, vaid näidata, et me ei vaja müstitsimi ja hägu, et süstida igapäevaellu tarvilikku lisailu. Samuti ei taotle ma müstitsimi tuleriidale saatmist ning teaduse kõikvõimsuse ülistamist. Igasugune korralik teadus tunnistab, et ta võib olla ekslik, falsifitseeritav, ümberlükatav! Subjektiivne reaalsus on lausa hädavajalik. Ent tavainimestel peaks olema võimalus heita pilk teistsugusele teadusele kui sellele, millega nad iga päev kokku puutuvad. Massimeedia poolt levitatav rämpsteadus, mis algab reklaamis peamiselt nii: „Teadlased väidavad...“ ning sisaldab reaalsuses kvantitatiivselt kontrollimatuid arvuridu, toidab eelkõige müstitsismi hirmutavat leeki ja toetab oma kasu peal väljas olevaid autoriteete. Ainsa alternatiivina teaduslikule, kriitiliselt maailma analüüsivale maailmapildile oleks üleloomulikkuse jumaldamise poole pöördumine. Ent senikaua kuni ümberpöördumine ei ole kõikehaarav, jäävad selle kummardajad alati kannatama kui kapitalismi orjakiht. Teadusliku maailmapildi esiletung ning progresseeruva teaduse mõistmine oleks seetõttu hädavajalik. Tunnetuslikud kogemused on seni näidanud antud nõudluse olemasolu ning vajadust.
Võib tunduda utoopilisena ajada taga absoluutse tõe ideaali, ent selle otsinguga ennast avavad faktid pakuvad Tõde, Ilu, Võlu ja Veidrust, mida suudaks endale esile manada vaid psühhodeelseid abivahendeid kasutavad inimesed. Ühiskonna mõttetasandeid hullutava müstitsismi asemel võiks neile sama hästi pakkuda reaalsuse võrratusi, mis oleks tunduvalt paeluvamad, kuna eksisteerivad ka päriselt, mitte ainult metafüüsilistel tasanditel. Inimesed tahavad ning neil on ka õigus teada, mis teadusmaailmas toimub ning ma loodan siiralt, et suudan tänu füüsika õppimisele neile ühel päeval seda ka pakkuda.

Jaan-Juhan Oidermaa
co. 2010