Kasutasin oma aja, mis ette nähtud oli ilusti ära. Minu jaoks oli tegu null-variandiga. Karjääritesti tulemuste ja tõlgendamise järgi võiksin olla väga vabalt kvantfüüsikust ajakirjanik, kellel on eeldusi poliitika ja hobikorras geenitehnoloogiaga tegelemiseks.
Kogu see karjäärivestlus oli ilmselt nõustajale huvitavam kui mulle, ta muudkuikorrutas, et kui huvitavad tulemused mul ikka on, väga kontrastsed iseloomujooned etcetera... ning võimekus ükskõik millega tegelemiseks. Aga mida ma selle võimekusega peale hakkan, kui ma ei tea, mida sellega peale hakata?
Well, mõningatele järeldustele ta siiski jõuda aitas- geenitehnoloogia eriala mõjuks mulle enesesse neelavalt nii et peamise huviainega tegeleda ei saaks, psühholoogia oleks liiga lai, kuigi see põnev on, pealegi õpetatakse seda tema arvates TÜ-s liiga teoreetiliselt. Sellega minu väljapakutud variandid lõppesid ja panin oma aju ilma loogikakeskuseta tööle, tulemus oli kvantfyss.
Otseloomulikult haaras ta sellest ideest kohe kinni ja ütles, et see oleks üpris suurepärane mõtte- väga innovaatiline ja pealegi annaks see minu põhisuunale mingisuguse spetsialiseerunud valdkonna. Pärast seda hakaks ta mulle kurtma, kuidas teda on intervjueerinud alal mittekompetentsed inimesed, sellega läks kaotsi minu aja viimased 15 minutit.
Mingi aeg ta muidugi üritas välja mõelda, kus ta mu nime varem näinud on, a´la stiilis, "kui ma su nime perekonnaõpetuse kursuse nimekirjas nägin, siis mul jäi kohe pilk peale, aga ma ei suutnud välja nuputada, kus ma seda näinud olen"
WELL, MINU JAOKS OLI SEE 45 MINUTIT ypris suur aja raiskamine, kui ma aga tõepoolest 2 kuuga ei suuda välja mõelda, mis eksamid ma lõplikult valin, siis jääb KVANTFYSS... :)
Huh, Džis, /me feels confused ????
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar