pühapäev, 30. november 2008

Twilight Zone ehk Dezhaa vuu´d ja briifingud lähituleviku mõistmiseks...

Kaks veidrat fenomeni, mis hinge lähevad, otseloomulikult ei ole need halvad asjad ega ei ole mingisuguste vaimuhaiguste tundemärgiks, kuigi deja vu´d üritati valdkonna uuringute algusaegadel siiski viimastega siduda.

Deja Vu on iseenesest elanikkonna seas väga levinud, circa 70% tunnistab, et on nähtust vähemalt korra elus kogenud. Sellest hoolimata ei ole teadlaskond fenomenile mingit kindlalt ja ühest seletust suutnud välja mõelda. Kõige enam vast sellepärast, et pikka aega peeti dezhaa vuu´de uurimist pseudoteaduste valdkonda kuuluvaks ja teaduslik töö valdkonnas algas 19.sajandi keskpaigas. Probleemi uurimist muudab keerulisemaks veel asjaolu, et tehislikult, laboritingimustes, pole õnnestunud deja vu´sid esile kutsuda.
Mingid seletused on siiski välja mõeldud:
1) Saadav kogemus ei talletata kohe sekundaarmällu, vaid säilitatakse mõnda aega puhvermälus. See on arvutis nagu "temporary folder," kui aga kogemust kuskile tõstma ja kataloogima hakatakse, siis töötleb aju vastuvõetud kogemust veelkorra ning tulemuseks on kaks samasugust faili.
2) Ühest silmast jõuab signaal kiiremini töötluskeskusse kui teisest, tulemuseks topeltsignaal.
3) Deja vu´sid tekitab unenägudest jäänud mälestused. Meeldetuletuseks, magamaise ajal on aju loogikakeskus väljalülitunud, see omakorda põhjustab uute olukordade, mitte vanadele kogemustele rajanevaid unenägusid.

Olgu kuidas on, võib-olla suurematele osadele deja vu´dele see mingisuguse seletuse annab, ent circa 15% jääb raudselt seletamata. Autentsetes deja vu´des on midagi müstilist ja nad tekitavad ääretult veidra ning imeliku tunde. Selles on midagi metareaalset, millesse ma mittekuidagi uskuda ei tahaks, ent ilmselt laieneb meile teada tuntud maailm siiski kuhugi videvikku tsooni...

Teine huvitav fenomen, mida viimasel ajal tähele olen pannud, on parema sõna puudumisel briifingud edasise lähitulevikku tarbeks. Elu veeretab sinu ette mingisugused tutvused, faktid või sündmused, millest saadud kogemused aitavad või pigem on hädavajalikud lähitulevikus sinu ette püstitavate ülesannete täitmiseks. Ülesande ära täitnud, imestad sa pikalt, kuidas sa said siiamaani ilma kogemuseta üldse ära elatud said. Tänavapildis hakkad sa märkama detaile, mille olemasolust sul endal enne "briifingut" halli aimugi ei olnud ja mille eksisteerimist su hallid ajurakud täielikult eitasid.
Küsimus ei ole mingites mateülesannetes vaid elulistes probleemides. Ma ei usu determinismi, seega ei usu ma ka mingisugusesse grandioosesse marionettteatrisse, mille näitlejateks me kõik oleme. Kuid paratamatult tekib vastik tunne, et kõik on kuidagi seoses ja need seosed ootavad vaid paljastamist.

Kommentaare ei ole: