Ood Ühistranspordile

Pärast pikka rutiinikiskuvat päeva
seisin bussijaamas ja ootan-
***
rahvahulk mu kõrval ja ümber,
pidevas kaootilises liikumises,
justkui neil oleks tõepoolest midagi teha.
***
Rahvahulk äkitselt võtmas kuju,
mille kirjeldamiseks sobiks ideaalselt amööb,
üha rohkem ja rohkem inimesi mu ümber,
toimumas justkui seletamatu magnetism
numbri all kaks,kõik selge, kui see
toimuks numbri all Seven.
***
Saabus järsult üks kollane asi,
puuduvad lihtsalt sõnad kirjeldamiseks
eset, mis kollane, kummituslik ja tohutu.
***
Rahvahulk elavneb,
penskarid tuiskavad mööda, kiiremini
kui valgus, mis valgusest kiirem.
Näen, eemal saab keskeas naine
kondise küünarnukiga kõhtu,
pole see üldse eriti ilus
***
Rahvamass kannab mind kaasa,
kollasesse elukasse,
mis kohe kindlasti pole allveelaev,
pigem 21 sajandi kivamaa vaalaskala.
***
Vähemalt lõhn on sama,
mis vaalaskala seedeatraktis,
eristan higi, okset ja vähemalt
kaks päeva lahtiselt seisnud õlut.
***
Vaalaskala võnkumas eesti asfaldimeres,
kaasreisijad surumas mind vastu akent ja ust,
kardan lämbumist, kuid seda ei juhtu.
***
Järsku buss peatub, väljun,
tänan viisakalt, saan vastuseks munadeta
eesli häälega öeldud "Palun!"
***
Tjah, bussisõit tasus ära.