laupäev, 29. november 2008

Happy-Go-Lucky

Esimene selle aastanumbri PÖFF-ikas, millele pilgu heita sain- ei pidanud pettuma, absoulluutselt mitte!!!
Vastupidi, imestan, et film midagi muud peale HõbeKaru parima näitlejanna eest veel seni saanud pole. Film oleks kümneid auhindu väärt, ütleb minu subjektiivne hinanng. Aga mida muud Briti ühelt geniaalsemailt Briti režisöörilt Mike Leigh´ilt oodata.

Nüüd veidi süžeest:
Algkooli õpetja Pauline "Poppy" on kolmekümne aastane elurõõmus ja õnnelik naine, kes naudib oma elu täiega koos oma korterikaaslase Zoe ning noorema õe Suzy´ga. Tema elu on tema jaoks täiuslik, vähemalt tema enda meelest. Kõrvalseisvad inimesed s.h. ka tema vanem õde ning äkkviha hoogude all vaevlev sõiduõpetaja üritavad Poppy´t maa peale tuua, õigem oleks öelda, üritavad talle tinasaapaid jalga toppida.
Kolmekümneselt peaks ju ometi elu täielikult paigas olema: pension koguma pandud, laps saadud ning elama kuskil äärelinna valge aiaga majas ning roose kasvatama. Rangelt võttes, käituma nagu täiskasvanu. Reaalsusest reaalsem reaalsus ja argipäev üritab meeleheitlikult Poppy optimismi barjäärist läbi tungida, osalt Poppy kaitsevall ka lõhutakse, talle saab selgeks, et ta ei saa kõiki inimesi õnnelikuks teha, tegemata kedagi seejuures õnnetuks. Võttes antud fakti, küll raskelt, arvesse, ei üritagi ta seda teha ning üritab oma elu nii hästi kui võimalik edasi elada.

Filmis on väga he apoint sees, miks peavad kõik kolmekümnesed põdema seda, et nad mingi range piiri on ületanud. Džiis! For´crying´out´loud, vähemalt 2/3 elu on ju alles ees, no okeika, isegi kui vähem, siis õnnelikult elada oma elu lõpuni on igaljuhul parem variant, kui endale kolmekümneselt tinasaapad jalga tõmmata.
Võib-olla ei ole ma kõige parem inimene seda ütlema ja haletsen end 30-selt samamoodi, kuna mu elu on siis "läbi." Ent antud hetkel ma tõsiselt kahtlen selles, inimene on nii vana ja on täpselt selline, millisena ta ise ennast ette kujutab ning kuidas ta ise käitub. Kui inimesed tahavad, et ma neile vanust pakuksin, siis ütlen ma neile nende vaimse vanuse ja ei otsusta nende välimuse üle. Jätke meelde

Kui Te ei ole plaaninud seda filmi veel vaatama minna, siis tehke endale kalendrisse mingisugune ristike, kinnitan, pole aja ega raha raiskamine.

Skaal!

Kommentaare ei ole: