Forgotten Streets

I and You were walking on a unlighted street
which was actually unwillingly neat.
No trash, no echoes nor noise,
Interesting as a race of tortoise.

Just an old plain street,
- the one, you usually never greet -
but it stroke me like a bolt of thunder,
searching for more was a silly blunder.

I said that day is and will be a waste
when you don´t encounter any new taste,
but it has been for ages
since plain street visited stages.

There is no hurry to run and arrange,
if you can just be and enjoy the strange.

Crazy Electron

There was once an electron who was so kind,
that she blew every freaking mind,
in her attempts to take a flight
with an acceleration much faster than the speed of light
just to arrive in the previous night.
"Tough loving me makes a terrible mess,
it sure does grant you a great success,"
She said in a astounding dusk,
charmingly filled with joy and lust."

Ood Ühistranspordile

Pärast pikka rutiinikiskuvat päeva
seisin bussijaamas ja ootan-
***
rahvahulk mu kõrval ja ümber,
pidevas kaootilises liikumises,
justkui neil oleks tõepoolest midagi teha.
***
Rahvahulk äkitselt võtmas kuju,
mille kirjeldamiseks sobiks ideaalselt amööb,
üha rohkem ja rohkem inimesi mu ümber,
toimumas justkui seletamatu magnetism
numbri all kaks,kõik selge, kui see
toimuks numbri all Seven.
***
Saabus järsult üks kollane asi,
puuduvad lihtsalt sõnad kirjeldamiseks
eset, mis kollane, kummituslik ja tohutu.
***
Rahvahulk elavneb,
penskarid tuiskavad mööda, kiiremini
kui valgus, mis valgusest kiirem.
Näen, eemal saab keskeas naine
kondise küünarnukiga kõhtu,
pole see üldse eriti ilus
***
Rahvamass kannab mind kaasa,
kollasesse elukasse,
mis kohe kindlasti pole allveelaev,
pigem 21 sajandi kivamaa vaalaskala.
***
Vähemalt lõhn on sama,
mis vaalaskala seedeatraktis,
eristan higi, okset ja vähemalt
kaks päeva lahtiselt seisnud õlut.
***
Vaalaskala võnkumas eesti asfaldimeres,
kaasreisijad surumas mind vastu akent ja ust,
kardan lämbumist, kuid seda ei juhtu.
***
Järsku buss peatub, väljun,
tänan viisakalt, saan vastuseks munadeta
eesli häälega öeldud "Palun!"
***
Tjah, bussisõit tasus ära.

Hüper-Duper Rimi

Neljapäeva tipptunnil hulkusin
Viljandi linnas ning traditsioonilisel kombel
tuli pähe mõte osta Eesti Ekspress.
Kui leidsin end lähimast suuremast poest,
hakkas täielikult paha!!!

Riiulite vahel tunglesid rahvamassid,
ostukärudes odav vetsupaber ja arbuus,
silmad põlesid peas justkui puugil, kratil.
Kolm tilka verd loovutanud tarbimiskuradile
ja generatsioonide viisi Läänest laenatud raha.

Mul hakkas abzoluutselt paha,
tõstes pilgu, nägin silti-
Suur HüperRimi nüüd avatud.
Te tarbige ja tarbige nüüd ka Viljandis.
Tarbimine-See on trend!!!!

Kassade tagant looklemas sabad poe teise otsani,
uksel luuramas kuri turvamees,
kassiiride nägudel sünged kalasilmad ja tülpimus,
vaimuvaene põhiplaan ja palju muud!!!
Heitnud viimase pilgu, kadusin poest.

Kuid isegi ümbritsevatel tänavatel nägin
hiiglaslikke liikuvaid bännereid,
rääkimata värvikatest õhupallidest,
Aga EE ostsin nurgapealsest vanamoelisest kioskist
rõõmsameelse tüdruku käest,
see oli lahe- Tegelt kah

Kolm Isandat

Proloog

Oo sõjajumalad idast ja läänest,
lõppemas Teie hävitustöö,
vähemalt Ajutiselt, loodame kõik.

Verejanu on rahuldatud,
kuid ükskõik mida ütlete, Rahuvalvajad-kaitsjad,
ma ei usu, Teie maine on põrgus.

Ent ärge kartke, vastutavad pole vaid Teie,
süüdistan Kõiki, ka ennast
kaudses Kurjuses kaugemal maal.

Ostland

Võitlesite lõpuks välja ühtse riigi,
Ostlandi Vaprad ja julmad mehed,
Rahvas pühitseb Teie nime.

Kuid kas ise teate, mis hinnaga?
Teie kätel lasumas turm,
verele ehitatud Riik pole krossigi väärt

Mehed, teadke, see on tõsi-
verd jälitab alati veri. Kättemaksmata
eales ei jää.Tulemas Punane Homne.

Püha Jüri

Püha Jüri vardjad, täitmata jäi Teie plaan,
tundma peaksite Häbi
ja mõelge Siiralt mille eest.

Annaksin Vihje,
pole see vähene oskus Sõjakunstis karmis,
vaid vihas, mida Taltsutada ei oska.

Beserkina pigem lahingust hoidu,
tsiviilelanikud seda täiel määral on Väärt.
süütut verd kätelt maha Pesta ei saa.

Kahepäine kotkas

Kahenäoline Reetur, ilma paleta kurjus,
võit Sinu enda silme ees sulab,
pudeneb tuhaks ja Tolmuks.

Nähti Sind läbi,
ehkki enda Rahvast pimedusega lõid,
Lääne kotkastele alla vanduma pead.

Tea! Sinu rahvas tuleb ja mässab,
kui mitte täna, siis Homme,
lõpetad ahelais Vihatult, sõpradeta.

Epiloog

Avage silmad inimesed,
kõik kes ülistate sõda-
Babaarus ja tohutu vale.

Patriotism, propaganda ja vaprus-
kõik see kaob, vahetult enne lõppu.
jääb vaid põlgus, kuid saabub mõistmine:

Kivist südametega liidrid üle-maailma,
sõjas ei ole võitjaid,
on vaid Vari, Tagasilangus ja Turm.

Emotsionaalsed maastikud

Tohututest uduvoogudest emotsionaalsetel maastikel
näen väljumas Naist, kes täidab mu mõtted
kui kõikehõlmav Tühjus, vaid korraks,
ent siiski piisavalt Kauaks,
et temast jääks maha Jälg-
hävitamatult kaunis kuid julm.

Iluideaalina juurdunud ta mu sügavaimates
mõtteavarustes, kuid tean,
et see Standart on liiga kõrge kõigi jaoks,
kes kunagi Maamunal kõndinud.

Sestap soovin ta Naasmist,
et saaksin teha lõpliku Valiku-
armastama jääda Jumalannat
või hävitada Mälestus igaveseks,
sest tean, et senikaua kuni Killukenegi temast
minu Mõistuses peitub,
ei suuda ma hoolida kellegist Teisest.

Kui siis, siis Poolikult, kuid see oleks
Ebaõiglane, kõige ja kõigi suhtes,
kes kunagi mind ennast Armastaks.

Emotsionaalsetel maastikel jään ootama,
kuid tean, et ta on Läinud
ja minu Hüüded temani kosta ei saa,
kuni ta just ise tagasi ei Pöördu,
Emotsionaalsetele maastikele
Sügaval minu mõtteis.

Sügis-masekas

Viva la Vida ja elagu Surm!
Üle luhtade, udust saabudes
sõnumid kurvad ja märjad.
Üle pika aja annab ennast märku
Kaos, Kaamos ja palju muud.

Vaikselt alistuma Surm enda
kõledast kojast heerolditega kutsub.
Aga me ei loobu! Võitleme edasi!
sest mälestused helgest Suvest
ei kustu, ei hävi tules ega tormis.

Enamgi veel, irvitame Su üle
nagu Monty Phyton & Co.
Võid hävitada kõik Ilusa,
mis Maailma kord loodud ja sündinud,
kuid Kevad saabub kord taas.

See on abzoluutselt Kindel,
kaob Sinu võim ja hääbub Su uhkus!
Võid tekitada Meis masendust, õõva,
ent Meie südamed täis Armastust. Sõprust.
Sinu kondised käed selleni mitte kunagi küündi.

Ei Iial, Eales, Maailma Lõpuni,
Me Võitleme, Ei kunagi anna alla!

LuuleMinut

Vähkren unetult voodis,
mõeldes vaid Sulle ja Sinust.
Tean, et mõttetuna see
kõrvaltvaatajaile tunduda võib,
nähes vahemaid kaugeid-
Aega, ruumi ja meid.

Ent Sinu pilk,
mille kunagi heitsid, ei lähe
mul meelest, täitmas mu mõistust.
Puudutus minevikust meenudes
südame kiiremini tukslema paneb,
teades samas, et kõik see nii kauge-
Väljaspool aega, ruumi ja meid.

Su silmades peitumas sära,
mida sõnadesse panna ei saa,
justkui majakana plinkides teadvustab,
olen praegu ja siin-
Väljaspool aega, ruumi ja meid.

Sinu blondidest juustest,
mis tuultes ja päikesekiirtes helklevad,
välja kiirgamas valgus ja kirg,
mis tuimaks ei saa jätta isegi pimedaid-kurte,
sest levitamas see tahet armastada,
ükskõik mis hinnaga, vahendeid valimata-
Väljaspool aega, ruumi ja meid.

Siiski tean, et kehalistest ürginstinktidest
märksa kaugemal põhjus,
Su jumaldamiseks peitub,
tõsi, su ilu võistlemas Kolme Graatsiaga,
kuid peale selle oled andekas, tark-
Seismas väljaspool ruumi, aega ja meid.

Hoopis kuskil kaugemal, sügaval sisimas,
peitumas midagi märksa kaunimat,
mida kunagi endale võita ei saa.
sestap ei proovigi seda teha, Su süda
vallutamatu kindlusena näib.
Väljaspool ruumi, aega ja meid.


Armastama jään Sind alatiseks,
Su võlu nõialoorina näib,
lahti rabeleda sellest eales ei proovi.
Väljaspool aega, ruumi ja meid.