Kolm Isandat

Proloog

Oo sõjajumalad idast ja läänest,
lõppemas Teie hävitustöö,
vähemalt Ajutiselt, loodame kõik.

Verejanu on rahuldatud,
kuid ükskõik mida ütlete, Rahuvalvajad-kaitsjad,
ma ei usu, Teie maine on põrgus.

Ent ärge kartke, vastutavad pole vaid Teie,
süüdistan Kõiki, ka ennast
kaudses Kurjuses kaugemal maal.

Ostland

Võitlesite lõpuks välja ühtse riigi,
Ostlandi Vaprad ja julmad mehed,
Rahvas pühitseb Teie nime.

Kuid kas ise teate, mis hinnaga?
Teie kätel lasumas turm,
verele ehitatud Riik pole krossigi väärt

Mehed, teadke, see on tõsi-
verd jälitab alati veri. Kättemaksmata
eales ei jää.Tulemas Punane Homne.

Püha Jüri

Püha Jüri vardjad, täitmata jäi Teie plaan,
tundma peaksite Häbi
ja mõelge Siiralt mille eest.

Annaksin Vihje,
pole see vähene oskus Sõjakunstis karmis,
vaid vihas, mida Taltsutada ei oska.

Beserkina pigem lahingust hoidu,
tsiviilelanikud seda täiel määral on Väärt.
süütut verd kätelt maha Pesta ei saa.

Kahepäine kotkas

Kahenäoline Reetur, ilma paleta kurjus,
võit Sinu enda silme ees sulab,
pudeneb tuhaks ja Tolmuks.

Nähti Sind läbi,
ehkki enda Rahvast pimedusega lõid,
Lääne kotkastele alla vanduma pead.

Tea! Sinu rahvas tuleb ja mässab,
kui mitte täna, siis Homme,
lõpetad ahelais Vihatult, sõpradeta.

Epiloog

Avage silmad inimesed,
kõik kes ülistate sõda-
Babaarus ja tohutu vale.

Patriotism, propaganda ja vaprus-
kõik see kaob, vahetult enne lõppu.
jääb vaid põlgus, kuid saabub mõistmine:

Kivist südametega liidrid üle-maailma,
sõjas ei ole võitjaid,
on vaid Vari, Tagasilangus ja Turm.