Integratsiooni abiteod

Üle hulga aja otsustasin midagi head teha ja imelikul kombel ei pidanud ise otsima, kellele head teha. Tuli vene aksendiga eesti keelt kõnelev tüüp Viljandis
minu juurde ja küsis, kus VÜKK (Viljandi Ühendatud KutseKeskkool) asub. Tahtvat pabereid sisse viia. Ma siis viisakalt seletasin talle ja ütlesin, et buss läheb 2 tunni pärast. Pidas teine veidike aru ja palus seletada, kuidas jalgsi sinna saab. Seletasin ära. Vsjoo okei, kõnnib ära.
Lobisesin sõpradega edasi, järsku näen, läheb hoopis valet teed pidi vastassuunas.
Teen veidi kiirkõndi ja seletan uuesti. Hakkab minu juhatatud suunas kõndima.Möödus
kaks tundi.
Näen tüüpi uuesti, kõnnib õnnetu näoga mööda bussijaama ringi. Tuleb minu juurde ja küsib, mis bussiga sinna ikka saab. Annan selle infi ka talle, saab aru ja läheb bussi peale. Sõidan koju, VÜKK´i peatus ammu möödas, alustan ise maha minemist. Vaatan, tüüp istub endiselt vaguralt bussi peal. Otsustan viimast korda sekkuda ja ütlen, et ta peaks maha minema, mis see poolteist kilti ikka kõndida ei ole. Läksin maha ja minust ta sinna peatusesse jäi. Loodan, et leidis ikka koha üles.

Ja nüüd Moraal.
Kui ta oleks alustanud juttu vene keeles, oleks mul temast suht savi olnud, aga kuna inimene vähemalt püüab, siis tekitab ikka kerget poolehoidu. Siin ajaveebis pole vist mõtet ksenofoobia teemat üles võtta, aga ikkagi. AUSTAGE INIMESI, KES PÜÜAVAD!!!