Väikeste linnade...

...juuksurid on... juhmakad?

Jep. Ma käisin lõpuks saatust trotsides juuksuris, kuigi oli taaskord mitu tagasipöördumise momenti. Nimelt olen ma umbes-täpselt 27 korda viimase 40 päeva jooksul sinna minna püüdnud, kuid mingisugune kõrgem & kiuslik jõud on mind erinevate meetoditega takistanud:
1)Alati, kui ma kodust väljusin, hakkas ilget padukat (mõni piisk veel ruuttolli kohta & oleks pidanud endale kahe minutiga lõpused kasvatama) sadama, nii et kehal (peaaegu) ühtegi kuiva kohta ei olnud.
2) Kui ma juba kuskile õnnelikult jõudnud olin ja plaanisin juuksurisse minna, paiskas Saatus (parema sõne puudumisel) mu teele ilusaid & andekaid inimesi, keda ma harilikult umbes 8 aastat näinud polnud.
3) Alati, kui ma juuksurisse lõpuks jõudsingi, passis seal harilikult a´la 3 maameest ees, kelle üheks lööklauseks oli: "Vot millised kavalad aparaadid on juuste lõikamiseks tänapäeval välja mõeldud." (Targemad ütlevad nüüd kindlasti, et miks sa mingit aega ei bronnind, aga mina väidan vastu, et ma olin lihtsalt liiga laisk.)

Aga tänasest käigust, hoolimata umbes paljudest (lugemismeetod: üks, kaks, kolm, palju, palju üks...) kooli minevatest lastest, kes ooteruumis põrgut & märulit tegid, jäin ma paigale. Ja ootasin. Ja ootasin. Ja... ei hakka rohkemate üksikasjadega lugejaid tüütama.
Pärast kolme ajastut (mille jooksul sündis maailma circa 15600 inimest, maailma tabas 360 000 välgulööki & 28 tulnuktsivilisatsiooni tegid üksteisele lõpu peale) saabus minu kord. Ütlesin juuksurile, et improviseerigu & tehku midagi originaalset ja algaski rännaku viimane etapp. Tulemuses pidin pettuma, inimene oli lihtsalt sujuvalt kõiki juukseid 3cm võrra lühendanud. Džiis!!! Kui ma oleks seda ette teadnud, oleks ma kodus lihtsalt poti pähe pistnud & kõik juuksed, mis poti alt välja oleks jäänud, põlema pistnud. Tulemus oleks sama olnud.
Kurb on ka see, et nüüd on juuksed liiga lühikesed selleks, et ma sala-emona kapist saaksin välja tulla. Karta võib, et asja ei parandaks isegi see, kui ma juuksed mustaks värviksin. Heh!!!
Ma loodan, et keegi viimast lõiku uskuma ei jäänud, kuigi see annaks lahedaid kuulujutte.

Juuksuris nägin ka oma eks-kehalise õpetajat, kes oli ääretult (hmmm......) "unikaalne" inimene. Muidugi soovisin talle tema uue töökoha (depresiivse Eesti külakooli direktor) puhul Õnne, Edu & andsin Lootuse, et närviarstid tänapäeval nii kallid ei ole.

Finito!!!
P.S. Siin tekstis esines märk "&" täpselt kaheksa korda.