Tohututest uduvoogudest emotsionaalsetel maastikel
näen väljumas Naist, kes täidab mu mõtted
kui kõikehõlmav Tühjus, vaid korraks,
ent siiski piisavalt Kauaks,
et temast jääks maha Jälg-
hävitamatult kaunis kuid julm.
Iluideaalina juurdunud ta mu sügavaimates
mõtteavarustes, kuid tean,
et see Standart on liiga kõrge kõigi jaoks,
kes kunagi Maamunal kõndinud.
Sestap soovin ta Naasmist,
et saaksin teha lõpliku Valiku-
armastama jääda Jumalannat
või hävitada Mälestus igaveseks,
sest tean, et senikaua kuni Killukenegi temast
minu Mõistuses peitub,
ei suuda ma hoolida kellegist Teisest.
Kui siis, siis Poolikult, kuid see oleks
Ebaõiglane, kõige ja kõigi suhtes,
kes kunagi mind ennast Armastaks.
Emotsionaalsetel maastikel jään ootama,
kuid tean, et ta on Läinud
ja minu Hüüded temani kosta ei saa,
kuni ta just ise tagasi ei Pöördu,
Emotsionaalsetele maastikele
Sügaval minu mõtteis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar