Kolmapäeval oli juhus lõpuks nende üpris uue albumi pealt lood läbi kuulata. Nagu arvata võis, oli nende album topitud pop-rocki osakonda, kuigi sama hästi oleks see võinud soul-metal´i, funk-rock´i all, nimekiri võiks üpris julgelt jätkuda, täpselt nagu In Search Of´i puhul. See on iseenesest väga hea, sest siis ei pea hommikuti pikemalt järele mõtlema, mis meeleolu sul ikka on ja mis muusikat meediamängijasse laskma peaks.
Albumi pealkirjast: Shay olevat öelnud, et kui nad Discovery Channel´it vaatasid, nägid nad saadet sünesteesiast- st. mingit kujutist nähes meenub harilikult automaatselt ka mingi heli ja suhu võib tekkida spetsiifiline maitse. Ja kuna nad olid sellest niivõrd vaimustunud, panid nad selle teemalise pealkirja. Vot.
Ma ei suutnud oma pool tundi otsustada, kumb album on parem, kas Seeing Sounds või nende debüütalbum. (Fly or Die oli veidike igav ja ühetaoline ja arvesse ei lähe.) Kaalukeeleks sai psühhodeelne-funk lugu "Anti-matter,"kuna antud hetkel oli lihtsalt sellise muusika´kuulamis´tuju. Seega tunnistan Seeing Soundsi ametlikult paremaks. Kui albumit algusest peale kuulama hakata, peab kõrv pidevalt ümberorienteeruma, sest sound on lihtsalt eri lugude puhul niivõrd erinev- soul´ilikust Sooner than Later´st Laugh About It´i meelierutavate rütmideni.
Ja see kõik annab sombusel sügispäeval hädavajajalikku energiat.
Viis pluss ja Tänk Juu!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar