esmaspäev, 5. jaanuar 2009

Kirjad Austraaliast vol 1.

Kohaliku ansipi roosad prillid

Olin ausalt öeldes üpris üllatunud saades sellel aastavahetusel chilly uusaasta tervituse Austraaliast, numbreid vahetati ju vaid põgusa kohtumise tulemusena äsja lõppenud aasta suvel. Ma ise olin rõõmsalt selle kohtumise kuskile tolmusele riiulile paigutada ja saadud numbri jõudnud juba rõõmsalt ära unustada- memory is full of loops and dumps. Veidi inimesest endast, tegu on ühe idaranniku ülikoolis töötava kutsenõustajaga, kes aeg-ajalt üritab veidi aega maha võtta ning maailma näha, viimane sõit oligi tal nn. Põhja-€uroopa trip, mille tulemusel ta ka Eestisse sattus, olgu sellega kuidas on... Igaljuhul nüüd, paar päeva hiljem, kui olen saanud tuttava suhtes saanud väheke mälu värskendada, on small talk´i käigus tulnud välja paar huvitavat lugu, mida tahaks ka teiega jagada. Nii tuleb näiteks välja, et meie kohaliku ansipi prillid ei ole sugugi kõige roosamad maailmas.
Nimelt andis Austraalia valitsus novembri lõpus teada, et eraldab 10,4 miljardi suuruse abipaki majandusolude „turvalisemaks“ muutmiseks, lisaks sellele hõlmab programm kohustuslikult muidugi ka kõigi, nii ettevõtete kui ka eraisikute, hoiuste tagamist. Selline teguviis tundub äärmiselt mõistlik, ent asi kipub veidi kohtlasemaks, kui täpsemalt uurida, millele kõnealust rahaeraldust kulutatakse . Abipakist 4,8 miljardit jagatakse detsembris pensionäridele ja vähekindlustatud peredele, 1400$ vallalistele, 2100$ abielus olevatele ning lisaks veel 1000$ igale pere leibkonnas olevale lapsele. 3,9 miljonit A-maksusoodustusega kodanikele, keda on Austraalias circa 2,1 miljonit, igaüks saab 1000$. 1,5 miljardit jagatakse uue kodu soetajate vahel, 14000$ ja 21000$ toetustena. Võtab kadedaks, kas pole, kui Eesti riik hakkaks niimoodi raha jagama? Lisaks kasutatakse 187$ miljonit, et kiirendada töötajate täiendõppeid. Keskmiselt jagatakse igale riigipalgal olevale 1200$ puhtalt kätte. Ei pea olema majandusteadlane, et märgata ressurside lihtsat tuuldepaiskamist ning ülearust priiskamist. Kusjuures antud fakt ei olegi veel kõige imelikum, peaminister Kevin Rudd soovitas kasutada antud rahaeraldust jõulupoodlemiseks- ainult for god´s sake- ärge tarbimist lõpetage! Austraalia meedias on löönud laineid tema kuulus statement majanduskriisi vältimiseks: "SPEND!SPEND!SPEND!" Veel huvitavat, nimelt kulutas Rudd 11,5miljonit dollarit, et teadvustada üldse rahvale majandustimulatsiooni abipaki olemasolust. Austraalia valitsuse põhiidee ongi kriisiga võitlemiseks kasutada valuutareserve, et suurendada riigi rahvastiku sisetarbimist. Lisaks paneb valitsus inimeste südameile, et kui tarbimine kasvõi hetkeks peatatakse, kaotavad nende kaasmaalased töö.
Intuitiivne vaist peaks otsekohe ütlema, et sellised loosungid ei taga jätkusuutliku arengut. Hoolimata asjaolust, et Austraalia on üks maailma suurimaid toormaaki eksportiv riik, võib imporditava/eksporditava kauba suhe muutuda peatselt negatiivseks, seoses välismaise autotööstuse taandarenguga. Pelgalt sisetarbimisest aga kohalik kaubandus ära ei ela, kui raha riigist välja voolab. Praeguse peaministri õnneks on aga eelmiste aastatega kogunud valuutareservi ratsionaalsete kuid ebapopulaarsete otsuste tõttu piisavalt raha, et kriis ilma suurema mahanduslanguseta üle elada, seda muidugi ainult positiivsemate prognooside kohaselt. Seega kardabki Austraalia (poliitilise) kõrgemalt haritud kodanikkond, et praegune valitsus valitakse tagasi, ükskõik kui populistlike otsuseid viimane ka ei teeks. Kuigi tegelikkuses ei ole suutnud võimuorganid isegi eelmiste valimiste eel lubatud tõotusi ellu viia, mis hõlmasid suuresti just tööhõive suurendamist.
Kusjuures riigi rahvastik on tegelikult valmis nn. säästupoliitikaks ning vajaduse korral ka veidi püksirihma pingutama. Lihtinimest kriis veel eriti ei mõjuta, muidugi juhul, kui ei ole just plaanis midagi suuremat- näiteks maja või autot osta. Rahva seas liikuvat nali, et varsti hakkab valitsus maksma ka “esimese-auto” ostmistoetust. Mõningate kaubaartiklite hind on siiski majanduslangusega kallimaks läinud, alkohol kaasa arvatud,ent seda kurdavad kõik läänesfääride elanikud...:)

Säherdune inff siis, eks vaatab, mis homme oma mälust välja urgitsen
Üks link kah, siin on pmst see ametlik statement rahaeralduste kohta ja
üpris ülevaatlik artikkel meeleolude kohta

Kommentaare ei ole: