kolmapäev, 7. jaanuar 2009

PSAPP- The Camel´s Back


Aasta esimesel nädalal on alati kuidagi tühi tunne- kõik vana on unustatud, aga midagi uut ka uuele leheküljele kritseldatud ei ole. Täielikult valge paberileht, ürginstinktina on säilinud aga tahe tekitada sinna esimeseks mingi eriti lahe sodimus. Muusikalises mõttes oli tegu null-variandiga, kuna, käesolevast ajast midagi leida ei suutnud, mis oleks see ÕIGE. Niisiis keerasin ennast lähiminevikku ja asusin nuhkima 2008.aasta indie-roki best´of´is. Kulutasin seda tehes loetava hulga minuteid, kuid tulemuse tõttu ei kahetse ma ühtegi kulutatud sekundit.
PSAPP- The Camels Back
Ma usun, et ma usun, et ma ei ole PSAPP-ist (häälda säpp) varem mitte midagi kuulnud, kuigi ansambel on kuus aastat olemas olnud. Ja nad elavad juba teist eluaega, seda sessuhtes, et nad on saavutanud korra great sucess´i, rõõmujoovastusest tingituna põhjas ära käinud ja uuesti tuhast tõusnud.
28.oktoobril andsid nad välja oma kolmanda stuudioalbumi, mis tundub võrreldes eelmisega, uus, värske, rõõmsameelne ja rahuldustpakkuv. Täpselt see, mida uue aasta alguses vaja on, et tõrjuda mõtetest kurnatus, segadus ja mikromõrad. Vaieldamatult selle aasta ilusaim album, mida ma kuulnud olen ;) heas mõttes ebaharilikud hääled kandmas edasi filosoofilisi lugusid sipelgatest, koletistest, depressioonist ja maailmaparandusest, eesmärgiga panna kuulajat veidike sügavamalt ja lõbusamalt mõtlema. See kõik on super hea!
Kas suudate ettekujutada pühapäeva pärastlõunast lastefilmi? - Üldistatuna ja abstraktselt mõeldes võiks albumit võrdsustada momendiga, kui kõik kuri on võidetud ja päike pilve tagant välja tuleb.

Kommentaare ei ole: