reede, 1. mai 2009

Veidi muljeid... kirjandist

Väitku targad inimesed, mida tahes, mulle selle aasta kirjandi teemad ei meeldinud. Kusjuures mitte seetõttu, et ühtegi rahvuslikku teemat sees ei olnud. Lihtsalt ei olnud ühtegi teemat, kus tekst oleks kirjutades spontaanselt jooksnud.
Valisin teema „Uue sajandi väljakutsed,“ millele järgnes tohutult pikk sisuseletus, õnneks oli sinna lisatud märkus „Võid valida ka mõne teise tõlgenduse.“ Ja seda ma tegingi- tulemuseks oli pigem filosoofiline essee kui üks korralik koolikirjand. Selle eest oli mind minu klassijuhataja ja/ehk eesti keele õpetaja hoiatanud. Otseloomulikult oleks ma võinud hakata pikalt ja laialt heietama sellest, kuidas näiteks eesti keel võib hakata ära kaduma või siis sellest, kuidas oleks võimalik hoiduda inimkonna enesehävitamisprotsessist vms... Kuid Ei!- ma pidin tunduvalt laiemalt ettevõtma- Inimloomuse muutmisest tervikuna- subjekti, üksikisiku austamisest, laia-massi-mentaliteedi prügikasti viskamisest, pidevate kompromisside ohtlikkusest inimmõistusele. Ning mis peamine, “et Armastus võidaks!” Ma loodan siiralt, et mulle nüüd plagiaadi süüdistust kaela ei lange. Ent see Idee on ju iseenesest niivõrd edasiviiv ;)
Tohutult kahju oli mul muidugi sellest, et oma ühest parimast kontseptsioonist viimase paari kuu jooksul- kvanttõe põhimõtet, (mille ma võib-olla tulevikus ka korraliku kirjutise valmis vormin)- vaid pealiskaudselt mainida sain. Praeguseks on muidugi üritusest õite mitu päeva möödas, aeg unustada kõik võimalikud möödalasud.
Kirjutamisest üldiselt. Hiljuti oli mul õnnelik juhus näha minu hinnangu kohaselt ühte sügavamat vene filmi “Stalkerit.” Kes on näinud, see teab millest ma räägin. Poolel teel Tsooni hakkab Kirjanik mõtisklema:” Kui ma ka seal toas endale “kirjandusgeeniuse” võimed saan, siis kahtlen ma siiralt, et ma midagi edaspidi kirjutama hakkan. Geeniustel ei ole vaja ennast tõestada, nad teavad seda, et nad on geeniused ngunii. Kirjutada on vaja inimestel, inimestel, kes ootavad heakskiitu.” Inimkonna enesehävitamisprotsessist kirjutamine oleks minu jaoks lihtsalt kuidagi kulunud tundunud. See on täht, mis enam ei sära- gotta prove myself....to myself.

Kommentaare ei ole: