"The repose of sleep refreshes only the body. It rarely sets the soul at rest. The repose of the night does not belong to us. It is not the possession of our being. Sleep opens within us an inn for phantoms. In the morning we must sweep out the shadows."
-Gaston Bachelard-
Kui ma veidikene väiksem olin, oli mul üks tagasihoidlik unistus, mille ma suureks saades kavatsein teoks teha. Nimelt leiutada selline masin, mida kasutades ei peaks üleüldse magama. Nüüd, umbes-täpselt 9 aastat hiljem, on mul ikka veel see unelm. Kellele ei meeldiks kui oleks 1/3 võrra rohkem aega kasutada?
Samas olen hakanud ma hindama neid laupäeva lõunaseid momente, mil terves kehas valitseb täielik lõõgastatus ja mõnu pelgast olemisest. Või siis vihmastel hommikutel kuulata sooja teki all, kuidas vihm plekkkatusel rabistab. Rääkimata üldteada tõsiasjast, et peale selle
[No välja arvatud "dääns'piipl'dääns´i!"] ei ole ühtegi paremat varianti öö-järelmõjude likvideerimiseks.
Ent peale selle on veel üks väikene nüanss. Sellist seadet saaks kasutada 'Lootust kaotamata' vaid inimene, kelle elu on Absoulluutselt täiuslik. See tähendab, et tal ei oleks enam võimatuid unistusi, mille täitumist vähemalt unedes näha. Magades lülitub ju aju loogikakeskus välja, mis lubab vähemalt ajutiselt tõeks saada meie võimatumatel fantaasiatel. Olete ju tähelepannud, kuidas seetõttu kohati piir reaalsuse ja une vahel häguseks muutub, kui mõni kunagine unelm lõppude-lõpuks tegelikult tegelikkuseks saab... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar