Võluvad füüsilised tagataustad

„Anything that happens, happens.
Anything that, in happening, causes something else to
happen, causes something else to happen.
Anything that, in happening, causes itself to happen again,
happens again.
It doesn't necessarily do it in chronological order, though.“
-D.Adams „Mostly Harmless“-
###
Inimesed küsivad minult mõnikord, miks ma teadmiste omandamist naudin. Tavaliselt ei suuda ma sellisele küsimusele lühemalt vastata, kui kuluks aega kahe ja poole leheküljelise essee kirjutamiseks. Seetõttu mainin ma inimese enda huvides pelgalt seda fakti, nad mõistavad, harilikult. Reegli eiramise korral ei suuda ma neile tegelikult vastata, kuna lämbun pooleldi naerukrampidesse. Just nimelt, pooleldi! Poolenisti jään ma täielikult ellu ning see poolik elu kindlustab minu edasise lõbususe. Kui nüüd keegi peab eelnenud juttu absurdseks, siis on neil tuline õigus. Elu ongi absurditeater.
###
Vastus küsimusele, kas see oleks minu jaoks abstraktne huumor ka ilma selle kahe kilo raamatutolmuta, mis minu peas leidub, on ilmselt eitav. Enamik kujutab ilmselt ette, et tont-teab-kui-paljude õpikute ja teooriate läbi lugemine ning selle tõttu toimuva põhjuslikkust mõistmine muudab elu igavaks. Oo Ei! See avab hoopiski uued perspektiivid.
###
Maailm muutub lõpmatult naeruväärseks, (mitte, et ma oleks eelnevat püstitatud tingimust täitnud- ma lihtsalt tean seda.) Manage silme ette üks „kohutavalt tähtis“ olukord, kus te igapäevaselt viibite. Olukord on teile subjektiivselt niivõrd oluline, et teile tundub, nagu kukuks selle valel lahendamisel kogu teie järgnev elu kokku. Nüüd kujutage ette planeet Maad ning üritage ennast sealt oma tähtsa olukorraga leida. Kui see teil õnnestus, siis tubli. Liigume hüpetena edasi, Päikesesüsteem, Linnutee galaktika, lõppkokkuvõttes kogu universum, mis on lõpmatult lõplik. Kus te nüüd oma ääretult tähtsa olukorraga olete? ;)
Aga teeks asja veel huvitavamaks, heitke pilk universumist välja- aegruumi üldfooni lõpmatusse kangasse, mis on meie universumisuguseid seebimullikesi täis. Aeg-ajalt mõni mullike lõhkeb, ainult selleks, et kuskil mujal saaks tekkida midagi uut. Ent kasutades uuema aja kvantteooriat, pole ka veel see kõik- „Anything that happens, happens!“ Iga võimalus, mis võib juhtuda, juhtub. Pole vahet, mis valiku te oma subjektiivses reaalsuses teete-kõik juhtub nagunii. Lihtsalt kuskil paralleelreaalsuses. Ülim olukord on praeguseks hetkeks kadunud kuhugi lõpmatusse. Kergem oleks Tarifa randadelt üks väga kindel liivatera üles leida. Väga šeff, kui see muidugi teie vaimu läbi ei kärsatanud!?
###
Sellised reaalsed füüsilised lõpmatused on ääretult võluvad, muutes iga hetke igapäevaelus nauditavaks. Ma ei teaks seda, kui ma ei oleks seda teadmist omandanud. Ilma selleta elaksin ilmselt ma päevast-päeva kindla teadmisega, et kõigel on mingi suurem mõte. Milline hirmutav vastutus ja koorem!
###
Elu ilma käsikirjata on määramatult huvitav. Pole ei õigeid ega valesid otsuseid, olete vaid teie ning teie otsuste tagajärg. Kuigi võib-olla suuremas plaanis ei oma kumbki mitte mingisugust tähtsust, ent siiski, te olete olemas. Juba see on teguriteks lahutatuna paganama väike tõenäosus, mis on siiski tõeks saanud. Võib-olla lisab see motivatsioonikatlasse veidike sisu, et tegeleda ise oma elu stsenaariumi kirjutamisega. Elus ei ole mitte ühtegi vale repliiki ning seega mitte mingisugust eksimisvõimalust. Võib küsida, et kui kõigel sellel mõtet ei ole, siis mis mõte on üleüldse stsenaariumi kirjutamisel. Kusjuures ei olegi, ainult, et kui te oma elu ise ei kirjuta, toimub käsikirja automaatkirjutus. Sellisel juhul on tõenäosus , et teile 'meeldiv' juhtub universumis, kus te ise elate, hoopiski väiksem kui teie kvantklooni maailmas. Teadmine ettekirjutatud stenaariumita kulgemisest annab lihtsalt tegutsemisvabaduse- eetikat ja moraali sellisena ju eksisteeri. Olete vaid Teie!