Minu maailma sattus Bat for Lashes aka. Natasha Khan esimest korda alles nüüd, kuigi oma Mercury on ta juba kätte saanud.
###
Üldmulje on selline nagu oleks Keegi Björke'kasvatava'puu otsast ühe vilja paganama vara ära noppinud. See oli esimene assotsiatsioon. Pikemal kuulamisel selgub aga tõsiasi- BfL on kordades kurvem ja melanhoolsem, aga Ainult kohati! (Huvi pärast kuulasin esimese albumi "Fur and Gold" ka ära, see oli muideks tunduvalt parem ja omapärasem. Seostus ka kuidagi rohkem Björkiga" a see on minu subjektiivne arvamus)
[lisamärkus, kui te juhtumisi ei ole artistilt üldse midagi kuulnud, siis ostke vana ning jätke uus heaga ostmata]
###
Veidi albumi kohtades guugeldades leidsin,et tegu peakski olema rõhutatud duaalsusega- üks osa BfL lauljannast on Natasha Khan ja teine tema alter-ego Pearl. Kui Khan on on müstika ja metafyysika viljeleja, siis Pearl´i iseloomustab bipolaarne käitumismuster. Kes meist ei oleks niimoodi kunagi tundnud? ;) Niisiis dualism: valu-armastus, tasakaal-kaos, planeet-ja'veel'üks'planeet- neid duaalsusi jääbki sellelt plaadilt otsima. Vastandlikused ei esine seejuures albumis lugude kaupa grupeerituna vaid nende siseselt, nii et vahetevahel on raske öelda, millal bipolaarsus algab ning müstitsism lõpeb.
###
Esimeste kuulamistega jäi kõige rohkem meelde stiilne „Pearl´s dream” ja hästi välja mängitud „Daniel.” Ent terve plaat tahab tegelikult pikemat seedimist tänu Khan´i metafyysikale :) Viimase loo kuulamise ajaks varuge aga kindlasti vähemalt tass kohvi, kuna lugu „The Big Sleep” õigustab täielikult oma nime ;)
PS! Pärast I ja II plaadi pikemaajalist seedimist ja võrdlemist ütlen, et Two Suns on pettumus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar