Eile oli niisiis õpetajate päev, kus me kõik peaksime mõistma, kui raske ja tänamatu õpetajate töö on ja miks nad ikka palka juurde tahavad. Tegelikult mina seda ei mõistnud, kuna minu õpetada oli 5C klass, kes olid abzoluutselt peast põrunud. Nad tahtsid õppida, tegelikult ka, see oli mõistetamatu fenomen. Õpetaja antud ristsõnad lahendas üks tüüp ära rekordilise 10-minutiga, samal ajal otsisin mina&minu kolleeg endiselt ühele sõnale 5 minutit vastust. Ma süüdistan selles faktorit, et me oleme liiga palju õppinud ja läheneme asjadele liiga keeruliselt. Kuna tund kestis enam-vähem 35 minutit ja 20 minutiga olid kõikidel ristsõnad valmis, siis läks käiku improvisatsioon, mis aga feilis täielikult, sest nad ei saanud välja pakutud Inglise huumorist aru. Üks Win siiski oli- tunniga suutsin ära juua 3 tassi teed :)
21.sajandi inglisekeele õpetaja laud
Töövõidud antud päeval:
1) Hiilgav irooniline naeratus ms. Füüsikalt
2) Ego-komplekside rahuldus
3) Filosoofiline debatt teemal "Wai de hell Sa kunagi õpetajaks saada ei tahaks?
Varahommikul stiilikalt koju tulles sattusin ma ühe eestivenelaste noortegrupi peale. Ja tegelikult ongi nii nagu Viktoria Ladõnskaja hiljuti Ekspressis kirjutas. Umbes 10 inimest shillivad keset väljakut, tekst, mida nad räägivad on vaheldumisi eesti & vene keeles. Nagu väga lahe oli kuulata, eriti eesti slängifraase. Aga samas ei ole nad oma rahvuslikku-identiteeti kaotanud. See väljendus selles, et nad eelistavad rääkida näost-näkku & ei tunnista mobiiliteel peetud kõnelusi. Peale selle olid nad ääretult emotsionaalsed ja emotsionaalsuse tase ei sõltu nud seejuures ära joodud alkoholi kogusest. "Väga Funky!" igaljuhul. BTW. ühel oli auto külge kinnitatud kaks lippu: paremale poole Eesti lipp, vaskaule Vene lipp. Kahjuks oli selleks ajaks mul juba digika aku tühi :(
Huh ja lõpuks nüüd üks küsimus, kas on mõtet vaatama minna linnahalli muusikali "Nii on meil moes"?
1 kommentaar:
Vana jama,midagi uut nüüd kähku
!
Postita kommentaar