Karda Karta Kartmist!

Elas kord Valge Tuvi, kes veetis suurema osa oma elust tuumapunkris kuna ta kartis tuumasõda, vähemalt seni kuni klaustrofoobia temast võitu sai. Poole oma elust oli ta näljas kuna ta kartis, et tema toit on mürgitatud, vähemalt seni kuni hirm näljasurma ees temast võitu sai. Valgel Tuvil ei olnud sõpru, tuttavaid ega ka naabreid kuna ta kartis, et nood võivad muutuda tema vaenlasteks, vähemalt seni kuni teda tabas hirm üksinda suremise ees. Ta tahtis minna endale kaaaslasi otsima, kuid tema tuumapunkrit ümbritses suur mets, mida ta kõigest hingest kartis, minema lennata ta aga kartis, kuna ta kartis kõrgusi. Nii jäigi ta õnnetuna ootama.
Ühel päeval lendas temast üle Must Ronk, Must Ronk oli peaaegu Tuvist üle lennanud, kui Valge Tuvi karjatas. Must Ronk pöördus tagasi ja maandus Valge Tuvi juures, kes üritas meeleheitlikult oma punkrisse tagasi pugeda.
- "Mis Sa karjud, kui ise minema jooksed?"
päris Must Ronk. Valge Tuvi jäi seisma.
- "Ma kardan, et Sa sööd mu ära."
vastas Valge Tuvi.
- "Ma ei saaks, isegi kui ma tahaks, elu on mult hambad võtnud. Aga ikkagi miks sa karjusid?"
- "Mul ei ole sõpru ja ma kardan üksi surra."
- "Miks Sinul sõpru ei ole?"
- "Ma kardan, et nad muutuvad mu vaenlasteks, isegi kui ma julgeksin sõpru otsima minna."
- "Kas on midagi mida Sa ei karda?"
- "Ei, on ainult asjad, mida ma kardan vähem kui teisi. Asjade üles lugemiseks, mida ma kardan, kuluks terve Igavik. Aga kas Sina siis mitte midagi ei karda?"
- "Ma kardan ainult ühte, ma kardan karta! Sinagi peaksid nii tegema, ühte asja on määratult raskem karta kui lõpmatult paljusid."
- "Kas Sa siis isegi Surma ei karda?"
- "Ei, surma ei ole mõtet karta, kuna selle tulles ei ole Sind lihtsalt enam olemas. Samuti ei olnud sind ka olemas enne Sinu sündi ja kas sa kaotasid teadlikult sellest midagi? Niisiis mine ja Ela!"
Must Ronk lendas pärast viimaseid sõnu minema. Valge Tuvi sirutas tiivad välja ja hakkas lendama ning pidas meeles, et ta Kardab ainult Karta, miilid möödusid tema kiirete tiivalöökide all pea valguskiirusel. Miilide kaugusel tegi aga Must Ronk järelduse, et Kartes Karta taandas ta lihtsalt kõik enda hirmud ühele hirmule ja sai konsentreeritud hirmu. Seda mõistes kukkus ta taevast kivina alla, Valge Tuvi lendas aga õndsas teadmatuses edasi Kartes vaid Kartmist