Geniaalsetele, Originaalsetele, Ilusatele, Tarkadele ja Andekatele...
(Though Some posts maybe dilated in time thus ignoring chronological order) ;)
ps. views all my own! honest
...teada mis pildile jääb. Nüüd ei ole see enam vaid pelgalt metafoor- nimelt on saksa entusiast Julius von Bismarck töötanud välja "Fulgurator´i," millel on imepärane võime jätta objektidele, mida teised parasjagu pildistavad oma digitaalne jälg. "Fulgurator" manipuleerib fotodega füüsiliselt, kusjuures fototegija ise ei märka seda fotot tehes. Tulemus on näha vaid reaalse /virtuaalse foto peal. Põhimõtteliselt saab "Fulgurator´it" kasutada ükskõik kus mingi teine kaamera kasutab pildi tegemisel välku, niipea kui teise kaamera välk käivitub, suunab ta objektile, mida pildistatakse, oma projektsiooni. Pildi tegija seda ise seda ei märka, kuna projektsioon kestab vaid millisekundeid. Seega saab teiste fotodele "smuugeldada" enda visuaalset informatsiooni. Tehniliselt töötab "Fulgurator" nagu klassikaline kaamera, kuigi täpselt vastupidi. Kui klassikalises kaameras peegeldub objektilt läbi läätse valgus, mis moodustab seejärel fotoplaadil kujutise, siis "Fulgurator´is" on juba kord valgusele paljastatud ja ilmutatud filmirull ning selle taga välk. Kui välk aktiveerub projekteerub sihitavale objektile filmirullil olev kujutis. Tänu sellele näeb "Fulgurator" välja nagu tavaline kaamera. Niipea kui kuskil läheduses välk käivitub, käivitub ka "Fulgurator´i" välk tänu valgussensoritele. Tulemuseks projektseeritud kujutis ükskõik millise välku kasutava kaamera puhul, välkude sünkrasatsioon on täiuslik. Seega, olge valvsad, kui olete pildistamas miljoni dollari kaadrit, ega mingit kobaka kaameralaadse esemega inimest kuskil läheduses ei passi...;)
Mõni nädal tagasi asus Juu´Nõu´Vere residentsi elama üks eriskummaline tegelane, keda oli näha vaid tema saabumishetkel, siiski õnnestus meie püstolreporteril temaga vähem kui kaks nädalat hiljem saada fantoomkassilt intervjuu.
ζuku&ζohannes: Tere! FantoomKass SevenUP: Kräu-Mäu-Njäu Ja Zäuh! ζ-ζ: Mis Teie unikaalse isiku maapiirkonda tõi? FK 7UP: Olukord pealinnas muutus minu jaoks talumatuks, tundsin end ahistatuna ja et minu õigusi kasutatakse ära. Siiski oli mul kahju pealinnast lahkuda, aga kõik tahab harjumist... ζ-ζ: Niisiis sündisite pealinnas? FK 7UP: Võib ka Niiöelda, ma ei ole päris täpselt veel selgeks teinud, et ma eksisteerin, järelikult ma ei saa ka väita, et ma päris kindlalt sündisin. ζ-ζ: Jättes selle asjaolu kõrvale, mis Teist meile teadaoleva FantoomKassi teeb? FK 7UP: Võib-öelda, et see on meie sugukonna veres juba generatsioone, minu vanaisa oli kuulus Hindenburgi kass, ta oskas niivõrd hästi ära kaduda, et me ei saanudki tema surmapõhjust kunagi teada, kuuldavasti teeb aga tänapäeva füüsika tõe väljaselgitamiseks kiireid edusamme. Minu vanaisa isa oli omakorda aga OoperiFantoomi kass, vähesed teavad üldse, et tal kass oli, kuid tegelikuses õpetas just minu vaarisa Fantoomile tema trikid. Legend kõneleb aga, et minu suguvõsa ulatub kuulsa Irvikkassini välja. ζ-ζ: Kas ka Teie olete valinud oma lähimate sugulaste tee ja teil on kindel teenistus? FK 7UP: Ei, ma olen freelancer, minu esivanemad jätsid mulle kopsaka papi, mida on terve hunnik, seega ei näe ma palgatööks vajadust. ζ-ζ: Siiski ei lase Te perekonna mainet alla ja tegelete brändi edasiarendamisega... FK 7UP: Nagu ma eelpool juba võib-olla mainisin ei tee ma seda kohustusest, vaid pigem oma lõbuks. ζ-ζ: Kuuldavasti on Teil oma hobi realiseerimiseks omad nipid, kindlasti sooviks rahvas neid teada. FK 7UP: Kindlasti nad sooviks, aga kui ma neid avaldaks poleks ma enam FantoomKass, siiski võin Teile avaldada ühe nõrkuse, kui ma öösel restosse hiilin meeldib mulle magavatele inimestele kõrva karjatada, siis maitseb toit tunduvalt paremini. ζ-ζ: Ja lõpetuseks, kus publik ja fänkond teiega kohtuda saab? FK 7UP: Te ei kohtu minuga, ma kohtun Teiega, kui vikatimees Teie uksel seisab... (saatanlik naer)
Ma kohe tõmban huvitavaid inimesi ligi, kõndisin kooli poole, kui mind peatas (Posti tänaval) üks vanem meesterahvas ja tegi ääremärkuse, et tema arvates on lasteaed ja kohtumaja otsekui vahetuses. Esimesel on kitsad aknad ja tumedas toonis, teine omakorda on roosa ja suurte akendega. Vastasin mittemidagi mhm-iga. Vana sai aga sellest julgust juurde ja hakaks oma nooruspõlvest ja praegustest probleemidest jutustama- jutt hõlmas ka globaalset majanduskriisi ja 1930´ndate Viljandi lehmapidamist (neid oli tol ajal viljandis tervelt 900!) Igaljhul jutt oli veidike huvitav, aga samas ka masendav, sest tema jutu alatoonina jäi kõlama mõte, et tema perenimi on määratud väljasuremisele ja et ta ise on viimased 20 aastat pensionil olles oma elupäevi lihtsalt mööda veeretanud. KURB! :( Sooviks midagi teha, aga piisavalt jaksu ei jätku, ofkoors üks variant oleks see, et ma psühholoogiks hakaksin.
Täna jõudsin järeldusele, et Viljandi Linnaraamtukogus on sellegipoolest mõningat huvitavat materjali metafüüsika kohta. Täna sattusin ühe raamatuotsa, mille peateema oli metaratsionalism, väga fain teooria ja on ka ääretult loogiline tegelikult. Selle kujunemisele aitas muidugi kaasa kvantfüüsika areng ja Hindenburgi kass- kõik vinged asjad surutud ühte teooriasse. Autoriks raamatule on tuntud religioonifilosoof Jean Guitton, raamatus vestleb ta kahe astrofüüsikuga just Jumala ja Teaduse seotusest. Isiklik ajamull on sellel nädalal kuidagi eriliselt venima hakanud, ilmselt põhjus lähenevas vaheajas, aga elab vast üle, kuigi vaheaeg tuleb ilmsel uhh´õuh´damned´kui´fast eeldusel, et kogu krempel peab ju lõppude lõpuks tasakaalu saama.
KOgu värk möödub see nädalal Moby saatel, sest ma kuulan seda ainult siis, kui mul on kuidagi "mõtlik tuju." Aga Finito tänaseks... Täname tähelepanu eest :)))
Istun ma aknalaual ja mõtlen, kuidagi venib see aeg, justkui pilved tormis- põhjatult-tohutus tormis.
Tekitab tungi sinna aknalauale jäädagi, kuid tean, see ei aita. Mõte jääbki ekslema, kui midagi ise ette ei võtet.
Seepärast võtan end kokku ja ootan Su naasmist, elades samal ajal edasi elu, mille Mõte on kusagil mujal.
Mõttevabadust ei tohiks eales piirata, isegi kui suurem osa ühiskonnast antud arvamusele oponeeriks, sest alati säilib võimalus, et just vähemusel on õigus. Kuidas saaks muidu toimuda teaduses või ükskõik millises elu valdkonnas progress, kui oldaks vastuvõetud X arusaamad mida kõigutada ei tohiks.Isegi kui arvamuse avaldaja ilmselgelt eksib, ei tohiks tema arvamust otsemaid mehaaniliselt kummutada, sest siis ei saaks arvamust avaldav indiviid ise tõde sügavamalt lahti mõtestada. Just arvamuste konflikt sunnib oma seisukoha tõestamiseks esitama, vajadusel ka otsima, uusi argumente, mis tagab jätkusuutliku arengu. Peale selle ei saa me kunagi teada, kas antud fakt on õige või vale- abzoluutset ümberlükkamatut fakti reaalses elus ei eksisteeri (erandiks on matemaatika, kuid matemaatikat ei saa lugeda ka praktiliseks eluks,) seega mõjuks ükskõik millise arvamuse tuim kummutamine ühiskonnale pärssivalt. Hävitades vähemuse arvamuse juba indiviidi tasemel, võtame tervelt inimkonnalt igaveseks ajaks võimaluse antud seisukohta kuulda või isegi, kui seisukoht on piisavalt hästi põhjendatud, adopteerida. Summutades kellelgi arvamuse peaksime ise "abzoluutsele argumendile" toetudes enda arvamuses kindlad olema. Nagu eelnevalt mainitud, praktika on näidanud, et abzoluutset argumenti ei eksisteeri, seega ei ole meil õigust teise seisukohta kritiseerida , nii et viimane sellest lõplikult loobuks. Alateadlikult piirab mõttevabadust siiski nn. "terve maailma" arvamus ja ühiskonnas välja kujunenud tavad. "Terve maailma" arvamus on peaaegu alati saanud alguse mõnest autoriteedist antud eluajal, kelle väited tuntusid ajahetkel X ümberlükkamatutena. Väljakujunenud arvamus hakkab harilikult aga ühiskonna arengut takistama, kuna inimesed on suuremalt jaolt konservatiivid ning uute veendumuste adopteerimine on seega loomuvastane. Mugavaks ettekäändeks tuuakse uute veendumuste vastuvõtmatuseks asjaolu, et keegi autoriteet on vastupidist väitnud. Kusjuures kui antud autoriteet isegi oma arvamust ise muutma peaks, ei kandu see massidesse edasi. Masside huvides oleks muidugi see, kui nad kuulaksid erinevate vaatenurkade seisukohti ning kujundaksid ise enda seisukoha välja. Sest võrdeliselt, mida vähem inimene ise arutleb, seda rohkem usaldab ja kaitseb ta avalikku arvamust. See viib aga ühiskonna degreenumiseni. Autoriteetide arvamust ei saa puhta kullana võtta, kuna nende väidete tõesust ei garanteeri mitte miski, peale fakti, et kellelgi pole veel õnnestunud tõestada nende väidete ekslikust. Mõttevabadust piiratakse avalikult totalitaarsetes ühiskonades, rajanedes ametlikult hüpoteesile, et antud arvamused on ühiskonnale kasumlikud. Keskaegseks näiteks võib tuua katoliku kiriku poolt loodud inkvisitsioon, et reformatsiooni alla suruda. Reformatsioon oli vaja peatada, kuna see oleks ametlikult viinud moraali allakäiguni, tegelikuses oli see vajalik, et piiskopid ning ka paavst oma võimu ei kaotaks. Veidi kaasaegsemaks näiteks võib tuua Idamaad, kus võimul olevad despootlikud valitsused suutsid juurutada ühiskonna alamates kihtidesse tava ülikuid vastuvaidlematult teenida. Alates sellest ajast ei tulnud lihtrahva hulgast enam valgustajaid. Valgustajate puudumisel hakkas Idamaade ühiskond loomulikult degeneeruma- Idamaad ei saavutanud kunagi enam endist hiilgust, näiteks kunagi poolt kontinenti hõlmanud Hiina kahanes 19.sajandi lõpuks hädiseks koloniaalmaaks. Arvamuste kasulikuses või kahjulikuses ei saa aga tegelikult veenduda, kuna järjekordselt puudub abzoluutne tõde. Õnneks aitab tõde eristada asjaolu, et isegi tõe allasurumisel tõuseb see mõninga aja pärast uuesti, sest kui tõde põhineb õigetel loogilistel väidetel on ju see vältimatu. Väära arvamuse tuimal hävitamisel on samasugune efekt- kui inimesed ei tekita enam küsimust "õiges seisukohas" ja keegi seda ei kritiseeri, ei saa seda nimetada tõe teadmiseks, kui antud väidet ei osata enam kaitsta. Kaitsevõime säilitamiseks on vajalik aga treening- seega on aegajalt kerkivad vastuolud äärmiselt tervitatavad. Tõe teadmiseks saab mõtlevas ühiskonnas nimetada olukorda,kus väite kaitsja kui ka kahtluse alla seadja argumente on objektiivselt analüüsitud, võttes arvesse ka eelnevad kogemused. KUi mõttevabadus tõe sisu üle puuduks, kaotaks t aka mõtte tõe tunnistajate suhtes- elav uskumine kaoks ja tõde muutuks meeldivaks harjumuseks. Sulgedes arvamuse kriitikale , kaotab antud arvamus oma mütte Kahjuks on selline olukord tekkinud erinevates usundites kui ka eetilistes õpetustes, õnneks on aga viimaste ümbervaatamist nõudma hakanud (post)modernistlik ühiskond. Tõe kahtluse alla seadmine on vajalik ühiskonna progressiks.
Elas kord Valge Tuvi, kes veetis suurema osa oma elust tuumapunkris kuna ta kartis tuumasõda, vähemalt seni kuni klaustrofoobia temast võitu sai. Poole oma elust oli ta näljas kuna ta kartis, et tema toit on mürgitatud, vähemalt seni kuni hirm näljasurma ees temast võitu sai. Valgel Tuvil ei olnud sõpru, tuttavaid ega ka naabreid kuna ta kartis, et nood võivad muutuda tema vaenlasteks, vähemalt seni kuni teda tabas hirm üksinda suremise ees. Ta tahtis minna endale kaaaslasi otsima, kuid tema tuumapunkrit ümbritses suur mets, mida ta kõigest hingest kartis, minema lennata ta aga kartis, kuna ta kartis kõrgusi. Nii jäigi ta õnnetuna ootama. Ühel päeval lendas temast üle Must Ronk, Must Ronk oli peaaegu Tuvist üle lennanud, kui Valge Tuvi karjatas. Must Ronk pöördus tagasi ja maandus Valge Tuvi juures, kes üritas meeleheitlikult oma punkrisse tagasi pugeda. - "Mis Sa karjud, kui ise minema jooksed?" päris Must Ronk. Valge Tuvi jäi seisma. - "Ma kardan, et Sa sööd mu ära." vastas Valge Tuvi. - "Ma ei saaks, isegi kui ma tahaks, elu on mult hambad võtnud. Aga ikkagi miks sa karjusid?" - "Mul ei ole sõpru ja ma kardan üksi surra." - "Miks Sinul sõpru ei ole?" - "Ma kardan, et nad muutuvad mu vaenlasteks, isegi kui ma julgeksin sõpru otsima minna." - "Kas on midagi mida Sa ei karda?" - "Ei, on ainult asjad, mida ma kardan vähem kui teisi. Asjade üles lugemiseks, mida ma kardan, kuluks terve Igavik. Aga kas Sina siis mitte midagi ei karda?" - "Ma kardan ainult ühte, ma kardan karta! Sinagi peaksid nii tegema, ühte asja on määratult raskem karta kui lõpmatult paljusid." - "Kas Sa siis isegi Surma ei karda?" - "Ei, surma ei ole mõtet karta, kuna selle tulles ei ole Sind lihtsalt enam olemas. Samuti ei olnud sind ka olemas enne Sinu sündi ja kas sa kaotasid teadlikult sellest midagi? Niisiis mine ja Ela!" Must Ronk lendas pärast viimaseid sõnu minema. Valge Tuvi sirutas tiivad välja ja hakkas lendama ning pidas meeles, et ta Kardab ainult Karta, miilid möödusid tema kiirete tiivalöökide all pea valguskiirusel. Miilide kaugusel tegi aga Must Ronk järelduse, et Kartes Karta taandas ta lihtsalt kõik enda hirmud ühele hirmule ja sai konsentreeritud hirmu. Seda mõistes kukkus ta taevast kivina alla, Valge Tuvi lendas aga õndsas teadmatuses edasi Kartes vaid Kartmist
"Vabandust!" "Jep, Millega saan aidata?" "Mul on Teile üks diskreetne küsimus, saaksite palun veidi siiapoole tulla...(ja heidab pilgu minu seltskonnale ja kutsub paar meetrit neist eemale)" "No olgu, milles siis point seisneb?" "Kas Te...Kas Te jälitate kedagi?" "Ummm, Ei! Vähemalt teadlikult mitte..." "Kas Te olete absoluutselt selles kindel?" (vaatab suurte silmadega mulle otsa) "Nii kindel kui olla saab! Aga miks Te küsite?" "No ma ei tea, Teil oli lihtsalt selline nägu..."
Ehk Wai De Hell igakord kui mul ülikond seljas ja päikseprillid ees on, peetakse mind mingiks ´ucking spiooniks või nuhiks`??? Kas ma tõesti tõmban mingi animaalse magnetismi alusel igasugu hulle ligi või on ka teistel selliseid kogemusi?
Orkutisse on mingi uus rakendus tekkinud, mis Sinu pildi järgi valib välja kuulsuse kellega sa kõige rohkem sarnane oled. Tulemus oli veidike ehmatav, kuid peamiselt ikkagi lõbustav: =
Friedrich Wilhelm Nietzsche (October 15, 1844 – August 25, 1900) (German pronunciation: [ˈfʁiːdʁɪç ˈvɪlhəlm ˈniːtʃə]) was a nineteenth-century German philosopher and classical philologist. He wrote critical texts on religion, morality, contemporary culture, philosophy, and science, using a distinctive German language style and displaying a fondness for metaphor and aphorism. Nietzsche's influence remains substantial within and beyond philosophy, notably in existentialism and postmodernism. His style and radical questioning of the value and objectivity of truth raise considerable problems of interpretation, generating an extensive secondary literature in both continental and analytic philosophy. Nevertheless, some of his key ideas include interpreting tragedy as an affirmation of life, an eternal recurrence
Really sounds amuzing ;)
Huvitav, kuidas see rakendus suudab aimata ka vaadete sarnasust?
Tavaliselt inimesed rõõmustavad, kui neid ülehinnatakse, seda teen ka minagi, teatud määrani. Aga igal asjal on oma piir, millest ületamisel muutub ka selline meeldiv fenomen vastikuks.Kas inimesed vajavad tõesti nii meeleheitlikult nn. kangelasi, keda teistele ning ka iseendale eeskujuks tuua? Nähtus on iseenesest huvitav, ma ise olen elus vaid paar korda päris tõsist vaeva näinud, kuid juba peavad mind kõik ilmeksimatuks vaid seetõttu, et mul veab, harilikult. Ilm-eksimatuse müüti võimendab veel see, et mul on piisavalt oidu asjad enne korda ajada, kui mingi absoulluutselt valesti läinud asi avalikuse ette tuleb. Kui aga midagi sinu mainet kahjustavat aga kuskilt välja tuleb, siis olge lihtsalt vait ja tehke solvunud nägu. Ja avalikus arvabki, et Te olete süütu ja Teid lihtsalt mustatakse. ;). Ma ei ole eales sellest unistanud, aga vahepeal tekkis tõepoolest "jumalakompleks" kuna kõik räägivad minust nii hästi. Oksele ajab- mõnitage, solvake, tehke mind maha! Ma anun Teid!. Kooli puhul on veel see värk, et õpetajad hindavad mind otseses mõttes üle, see ei ole normaalne... Seega, Jumal (kui ma sellesse usuksin) õnnista mind vaenlastega, kes mind objektiivselt hindaksid.
Säherdune mõte. Jätkudes...
Järjekordne statement, mulle meeldivad ööd, eriti kui on täiskuu, siis on kogu maailm valge nagu päeval ja müstika rullub üle taeva avaruste. Hollywood on täiskuu ööd oma igasuguste libahundi/vampiiri filmidega tavainimesele vastikuks muutnud, nii et on üpris väike võimalus, et te öösel jalutades kedagi kohtate, aga kui kohtate, siis seda parem teile. Tavaliselt on tegemist teie mõttekaaslasega ja samasususe hulluga nagu te ise, kellega on huvitav paar sõna juttu puhuda. Muidugi võib see keegi olla ka mõni röövel, liputaja või mõrvar, aga mõelge selle peale, et ükskõik mis juhutub, se juhtub vähemalt ilusal ööl. Täiskuul on kuidagi ka pilvedele huvitav mõju, nad liuglevad korrapärastes rivides nagu hiigelsuured hatiffnatid. aLL THe CLouDS STaNDiNG oN a LiNe ToTHe BaTHRooM
Rääkides fotograafiast, katsun hakata veidi rohkem pilte tegema, vahepeal hobi kuidagi ära vajunud. Uueks peateemaks saab: uNiVeRSaaLNe MaSSiKoMMuNiKaTSiooN ehk kuidas noorus anonüümselt erinevate avalike pindade kaudu üksteisega suhtleb, Anonüümselt otseloomulikult.
Muusikahuvilistele, kellega mul üpris sarnane maitse, Björk võitis kolm Briti muusikavideote galal 3 auhinda: aasta video, parim alternatiivmuusika video ja parim kunstiline juht. Björki video tegid Encyclopedia Pictura, kunstiline juht oli Isaiah Saxon, produtsendiks Mark De Pace. Uus Antony & the Johnsons´i plaat täispikk album peaks ilmuma järgmise aasta jaanuaris. Aimu annab albumist järgmine video
"Another World"
Ja päris lõpetuseks uudis putukariigist. Suurbritannias on näitusele läinud uus maailma suurim putukas, 56.6cm pikk, teadjatele Phobaeticus chani või normaalinimestele arusaadavad keeles Chan'i megapulk
BTW.....Äkki keegi tunneb huvi hakata teisipäeviti Liverpoolis ´jazz´u õhtudel käima, võtke ühendust ;))))
Briti räppari Mike Skinner neljas plaat on olnud poelettidel alates 7 oktoobrist. Kuulasin huvi pärast ära, eriti kõrgeid lootusi endale ei seadnud, sellegipoolest Everything Is Borrowed, the Edge of Cliff ja Alleged Legends olid aga tunduvalt paremad kui ma arvasin.Ülejäänu oli küll abzoluutne ajaraisk, seega kui kellelgi on plaanis see plaat tõepoolest osta, siis ärge raisake raha, ostke lugude kaupa kuskilt Amazonist või iTunes´ist. Plaadi üldteemadeks on aga religioon, surelikkus ja ökoloogia, kes sellest artistist enne midagi ei teadnud, siis tavaliselt on olnud teemadeks tähtsusetu kuritegevus ja nuhtunud kurameerimised. (Ökoloogia tundub üldse artistide seas pop teema olevat, naguoldaks kuskil Al Gore peetud seminaril viibitud.) Uue teemana on ta hakanud kasutama saateks orkestraal muusikariistu: viiulit, harfi ja akustilist kitarri. Parimale, debüütplaadile, see plaat muidugi vastu ei saa, he Hardest Way To Make An Easy Living´le teeb aga küll ära. Kokkuvõtteks: Originaalne olemine ei tähenda alati priima olemist, vahetevahel on põhjused miks antud žanr´is tegutse ühtegi muusikut.
II pilt ei ole niivõrd parkimise kohta, vaid näide sellest kuidas on üritatud universaalist Mini´teha. Muidugi pildi tegemise nurk on vale, nii et ei näe täpselt kuidas seda tehtud on. Igaljuhul, kuidagi on suudetud kapott kokkupressida, nii et isegi tuled ja mootor katki ei läinud, nii et suutis omaljõul kohale veereda. Ja muideks arvake ära, kust ma ta leidsin. otse loomulikult kindlustuse uksee eest.
